Autor: Mait Kraun • 6. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ukraina maisi- ja nisusaak langeb

Ukrainas võib maisisaak langeda 10 aasta madalaima tasemeni, sest majanduskriis ja intressimäärade tõus on teinud laenamise liialt kulukaks, vahendab Bloomberg.

Ukraina on maisiekspordilt USA ja Brasiilia järel kolmandal kohal. Maisitoodang võib sellel aastal  Ukrainas väheneda aga 19 protsenti 23 miljoni tonnini, ütles Macquarie Groupi analüütik Daryna Kovalska Bloombergile. Ta lisas, et farmeritel ei ole piisavalt raha taimekaitsevahendite ja väetiste ostmiseks ning nad võivad hakata kasutama ka odavamaid seemneid, mille saagikus on väiksem.

Ukraina otsustas teisipäeval baasintressimäära tõsta 30 protsendini, et peatada grivna järsk odavnemine. Valitsus on küll laenuandjatele pakkunud rahalist abi, kuid sellest ei piisa, et midagi muuta, ütles UkrAgroConsult direktor Sergei Feofilov.

Ülemaailmne pakkumine surub hinda siiski alla

Maisi maailmaturuhinnad on aastaga kukkunud 19 protsenti, sest ülemaailmsed tootmismahud on rekordkõrgustes. Ukrainas toimub maisi külviperiood aprillis ja mais ning saaki hakatakse koristama septembris.

Ukraina on viimase viie aasta jooksul suutnud maisitootmist peaaegu kolmekordistada, mis on aidanud riigil jõuda ka eksportijate esikolmikusse.

Ukraina kriis mõjutab ka nisu hindasid, kuid mõju on lühemas perspektiivis väiksem kui maisile, sest nisu külvati eelmisel sügisel – siis ei olnud Ukraina olukord niivõrd eskaleerunud, ütles Kovalska. Ta ennustas, et riigi nisutoodang väheneb 11 protsenti 22 miljoni tonnini. Kogu teraviljatoodang, mis hõlmab maisi, nisu ja otra, langeb UkrAgroConsult andmetel Ukrainas 10 protsenti 55 miljoni tonnini.

„Kõrged intressimäärad võivad Ukraina olukorda raskendada ning koormata Ukraina majandust, seal hulgas põllumajandust,“ ütles Feofilov. „See on täiendav koorem.“

Kuigi Ukraina toodangu vähenemine võiks hindadele positiivselt mõjuda, avaldas turule nädala jooksul suuremat mõju siiski ülepakkumine ning nisu hind kukkus 3,98 protsenti 4,805 dollarini buššelist. Maisi hind püsis praktiliselt muutumatuna ja tõusis 0,51 protsenti 3,905 dollarini buššelist.  Kaera hind kasvas 1,776 protsenti ja buššel maksab 2,865 dollarit.

Töötlemata riisi hinnad on pärast kaks kuud väldanud hinnalangust veebruari kuu jooksul stabiliseerunud. Ühe kvintali hind langes nädalaga 0,51 protsenti ning maksab 10,595 dollarit.

Sojaubade maailmturu hind kukkus sarnaselt nisule 3,94 protsenti ning neljapäeva õhtuks maksis buššel 9,855 dollarit.

Toiduainete hinnad 4 aasta põhjas

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni teatel langes 73 toiduaine hinda koondav indeks veebruaris 1% võrra 179,4 punktile ja on kukkunud madalaimale tasemele alates 2010. aasta juulist.

Indeks on 2011. aasta tipust kukkunud juba 25% ja viimase 11 kuuga on see langenud 11%. Väiksemad kulud toidule käsikäes toorainete hindade langusega on kärpinud nii mõneski riigis inflatsiooniootusi, kirjutab Bloomberg.

Jaanuaris kukkusid tarbijahinnad euroalas ja Hiinas kerkisid hinnad viie aasta kõige aeglasemas tempos.

Ka ÜRO allüksus kergitas mullust teraviljatoodangu prognoosi ja viljavarud suurenevad eeldatavasti 15 aasta kõrgeimale tasemele, mis mõjub hindadele survestavalt.

Maailma suurim piimaeksportija hindu ei tõsta

Maailma suurim piimaeksportija Fonterra teatas, et vaatamata maailmaturu hinnatõusule jätavad nemad piima hinna samaks, vahendab FarmersJournal.

Viimase nelja kauplemissessiooniga on piima hindadest ülevaadet pakkuv Global Dairy Trade indeks tõusnud kokku 27 protsenti. Uus-Meremaa piimaeksportija Fonterra aga ütles, et nemad hindu ei tõsta ning see jääb 4,70 Uus-Meremaa dollari juurde (3,19 eurot).

Analüütikud prognoosivad, et hinnad kasvavad piiratud pakkumise tõttu ka järgnevatel kuudel. Nende sõnul võivad hinnad langema hakata aasta teises pooles, mil suurenevad Euroopa Liidu ja USA piimavarud.

USA naftapuurtornide arv langeb

USA toornafta tegi nädala ajaga tubli tõusu, aga pakkumise suurenemine survestab jätkuvalt hinda.

USAs on naftapuurtornide arv kukkunud 39 protsenti 986 puurtornini. Veel oktoobris oli töötavate puurtornide arv 1609. Analüütikute sõnul hakkab puurtornide vähenemine produktsiooni mõjutama aga alles mõne kuu pärast.

Kokku tõusis USA toornafta hind 4,39 protsenti 51,04 dollarini barrelist. Brenti toornafta püsis praktiliselt muutumatuna ning kallines 0,08 protsenti 60,78 dollarini barrelist.

Ühe Briti soojusühiku (293,3 kw/h) maagaasi hind kasvas 5,339 protsenti 2,841 dollarini.

Suurima kasumi ja võla suhtega ettevõtted

Allpool on SmarTrent News Watch välja toonud kolm ettevõtet, mille kulumieelse kasumi (EBITDA) suhe võlga on kõige kõrgem. See suhe näitab, mitme aasta kulumieelset kasumit oleks vaja, et tasuda ettevõtte koguvõlg (eeldades, et kulumieelne kasum on konstantne).

Üldiselt on investorite jaoks ettevõtete puhul ohumärgiks see, kui suhe ületab 3.0 taseme, aga see võib erinevate tööstussektorite kaupa kõvasti erineda. Seega tuleks seda vaadata sektori kontekstis.

Kõige suurema kulumieelse kasumi ja võla suhtega põllumajandusettevõte on Alico – 14,3. Talle järgneb Darling International ja Limoneira, mille kulumieelse kasumi ja võla suhted on vastavalt 6,1 ja 5,1.

Nädala jooksul langes põllumajandusega tegelevate ettevõtete aktsiate liikumist kajastav MSCI Euroopa Põllumajanduse ja Toidu indeks 0,32 protsenti 2544,67 punktini. MSCI Maailma Põllumajanduse ja Toidu indeks langes 0,44 protsenti 2517,14 punktini.