Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Värnik: keeruline on võidelda  töökohtade kadumisega

Eestis teenib igapäevase sissetuleku iga 20. inimene põllumajandussektoris, kuid viimastel kümnenditel on see arv olnud kordades kõrgem. Nüüd loodab riik maaelu arengukavaga põllumajandussektoris töökohatade kadumisele lõpu teha.

1991. aastal oli põllumajandussektoris 122 000 töökohta, praegu on neid veidi enam ku 16 000 ehk seitse korda vähem. Selle põhjus on tootmise efektiivsuse tõus ning see, et masinad teevad üha enam inimese eest ära, vahendab ERR.

Nüüd loodab riik, et uue maaelu arengukavaga võiks justkui loodusseadusi trotsides põllumajanduses töökohtade kadumisele lõpu teha.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani sõnul on sellele panustamas hulk meetmeid.

"Need on terve rida meetmeid, millel mõju on iseenesest olemas. Siia alla lähevad eelkõige erinevad insvesteeringutoetused ja ka teatud tüüpi starditoetused, mitmekesistamise toetused. Positiivse mõju poole pealt saaks põllumajanduses välja tuua kaks konkreetset meedet: üks neist on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus ja teine on väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus," selgitas Gorban.

Tema sõnul on arusaadav, et suurtootjad püüavad konkurentsiolukorras muutuda efektiivsemaks ja asendada töölisi masinatega, ent on rida kohti, kus tööhõive saab sektorisiseselt kasvada. Mitte midagi tehes oleks Gorbani arvates töökohade kadu reaalsus.

Eesti maaülikooli professor Rando Värnik ütles, et üsna keeruline on võidelda töökohtade kadumisega põllumajandussektoris.

"Kui tehnoloogia areneb, siis nende tööprotsesside juures nii palju inimesi ei vajata. Nii ka põlllumajanduses. Kuna tehnoloogiad on täiustunud, siis kindlasti need asendavad inimest juba märkimisväärsel osal. Selge on, et teatud töölõikudesse vajatakse järjest suuremate ja täiuslikumate oskustega inimesi ja kindlasti on põllumajandustootmises alavaldkondi, kus seda tööd on rohkem, näiteks aianduses, kus on lihttööd rohkem, võib-olla ka oskustööd," arutles Värnik.

Nii näiteks ei vajata piimatootmises enam niivõrd palju lüpsijaid, küll aga vajatakse näiteks lüpsioperaatoreid ja traktoristilt eeldatakse juba rohkemat kui lihtsalt oskust masinat juhtida. Aga targad töökohad on põllumajanduses seotud näiteks ka tootearenduse ja müügiga.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960