Värnik: keeruline on võidelda  töökohtade kadumisega

"Need on terve rida meetmeid, millel mõju on iseenesest olemas. Siia alla lähevad eelkõige erinevad insvesteeringutoetused ja ka teatud tüüpi starditoetused, mitmekesistamise toetused. Positiivse mõju poole pealt saaks põllumajanduses välja tuua kaks konkreetset meedet: üks neist on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus ja teine on väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus," selgitas Gorban.

Tema sõnul on arusaadav, et suurtootjad püüavad konkurentsiolukorras muutuda efektiivsemaks ja asendada töölisi masinatega, ent on rida kohti, kus tööhõive saab sektorisiseselt kasvada. Mitte midagi tehes oleks Gorbani arvates töökohade kadu reaalsus.

Eesti maaülikooli professor Rando Värnik ütles, et üsna keeruline on võidelda töökohtade kadumisega põllumajandussektoris.

"Kui tehnoloogia areneb, siis nende tööprotsesside juures nii palju inimesi ei vajata. Nii ka põlllumajanduses. Kuna tehnoloogiad on täiustunud, siis kindlasti need asendavad inimest juba märkimisväärsel osal. Selge on, et teatud töölõikudesse vajatakse järjest suuremate ja täiuslikumate oskustega inimesi ja kindlasti on põllumajandustootmises alavaldkondi, kus seda tööd on rohkem, näiteks aianduses, kus on lihttööd rohkem, võib-olla ka oskustööd," arutles Värnik.

Nii näiteks ei vajata piimatootmises enam niivõrd palju lüpsijaid, küll aga vajatakse näiteks lüpsioperaatoreid ja traktoristilt eeldatakse juba rohkemat kui lihtsalt oskust masinat juhtida. Aga targad töökohad on põllumajanduses seotud näiteks ka tootearenduse ja müügiga.