Kalanduse teabekeskus andis välja õpiku „Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid“, kus esmakordselt keskendutakse Eesti kalakasvatustes vähelevinud, kuid majanduslikult perspektiivikatele liikidele.
„Eestis on Euroopa Kalandusfondi toel viimase seitsme aasta jooksul oluliselt investeeritud kalakasvatuste infrastruktuuri rajamisse. Turuolud on aga muutlikud ja meie kalakasvatajad peavad pidevalt leidma kasvatamiseks kõige tulutoovamaid liike,“ ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Õppematerjalis käsitletaksegi ahvena, angerja, angersäga, paalia, koha, siia ja tuura kasvatamise võimalusi Eestis.“ Õpik on suunatud kalanduse ja veterinaaria valdkonna üliõpilastele ning kutseõppuritele ja juba tegutsevatele kalakasvatajatele.
Õpiku autoriteks on Eesti Maaülikooli (EMÜ) kalade haiguste lektor Priit Päkk, EMÜ teadur Kai Ginter, EMÜ molekulaargeneetika professor Riho Gross, EMÜ Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt, kalakasvataja Ats Kruusamägi ja EMÜ kalakasvatuse professor Tiit Paaver. Õpik valmis Euroopa Kalandusfondi toel.
Laadi õpik TASUTA alla
SIIT.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Mida kujutab endast kakuamipüük, miks seda rasket tööd tehakse ja kuidas, käisime maikuu esimestel päevadel Pärnus uurimas.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.