Nädala börsiuudised: USA maisikülv tuleb oodatust suurem; nisu hinnad tegid tubli tõusu; Euroopat ähvardab piima hinnasõda; Iraan võib naftaturgudele üllatuse teha.
USA maisikülv tuleb oodatust suurem
Teisipäeval avaldatud USA valitsuse andmed näitavad, et maisi pakkumine on tõusnud kõrgeimale tasemele alates 1987. aastast. USA farmerid vähendasid maisi külvamist aga oodatust vähem.
USA põllumajandusministeeriumi külviraporti kohaselt pühendasid farmerid sojaubadele rekordilised 84,63 miljonit aakrit maad. Vaatamata rekordilisele numbrile jäi see ennustustele siiski alla.
Maisi puhul prognoosis ministeerium, et kokku külvatakse 89,2 miljonit aakrit, mis on viie aasta madalaim tase. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid, et maisi külvatakse 88,7 miljonile aakrile.
Maisivarud tõusid aga 7,745 miljardi buššelini, mis on ajalooliselt teisel kohal tulemus. Veel aasta tagasi olid maisivarud 7,008 miljardit buššelit.
„Suured maisivarud näitavad, et söödaks kasutati maisi viimases kvartalis oodatust vähem,“ ütles Allendale strateeg Rich Nelson. „See on päris üllatav ja mõjub maisi hindadele negatiivselt.“
Teraviljade pakkumine maailmas on kõrge ning on suur tõenäosus, et mitu kuud väldanud hinnalangus kestab edasi.
Maisi maailmaturu hind kukkus nädala ajaga 1,21 protsenti ja buššel maksab 3,865 dollarit.
Nisu hinnad tegid tubli tõusu
Eelmisel nädalal ütles investeerimisfirma Progressive Ag analüütik Randy Martinson, et nisu hind võiks tõusta lühiajaliselt veel 30-50 senti. Ta arvas, et hinnatõusule võiks kaasa aidata see, kui nisu all on oodatust vähem hektareid.
USA põllumajandusministeerium teatas, et nisu külvatakse nende hinnangul 55,367 miljonile aakrile, mis jäi analüütikute ootustele alla. Nisu maailmaturu hind reageeris positiivselt ning nädalaga tõusis hind 37 senti ehk 7,4 protsenti 5,36 dollarini buššelist.
Nisu pikaajaline trend on aga ülepakkumise tõttu negatiivne. Hinnatõus võib aga lühemas perspektiivis analüütikute sõnul jätkuda.
Kaera hind langes nädalaga 3,15 protsenti 2,69 dollarini buššelist. Töötlemata riisi maailmaturu hind odavnes 2,2 protsenti ja üks kvintal maksab 10,865 dollarit. Sojaubade buššeli hind tõusis 1,18 protsenti 9,86 dollarini.
Euroopat ähvardab piima hinnasõda
1.aprillil loobus Euroopa Liit piimatootmiskvootidest ning kardetakse, et see võib sütitada piima hinnasõja. 30 aastat kestnud piimakvootidest loobumine tähendab seda, et piimafarmid saavad toota palju nad tahavad ning trahve sellele ei järgne.
Tõenäoliselt kasutavad piimatootjad olukorda ära ning toodangu kasvu oodatakse nii Iirimaal, Saksamaal kui ka Hollandis.
European Milk Boardi president Romauld Schaber ütles, et toodangu plahvatuslik kasv tekitaks „kroonilist hinnalangust“. „Järgmine kriis on tulekus,“ lisas Schaber.
Konsultatsioonifirma OC&C Strategy Consultants analüütik Will Hayllar ütles, et supermarketid survestavad tootjaid veelgi madalama hinnaga müüma. „Tarbijad otsivad odavat hinda ja poodide jaoks on piim hinnasõja pidamises võtmetähtsusega. Odav piim toob tarbijad poodi,“ ütles Hayllar.
GDT piimahindade indeks kukkus 1. aprillil toimunud kauplemissessiooni ajal 10,8 protsenti.
Iraan võib naftaturgudele üllatuse teha
Läbirääkijad ei jõudnud teisipäeval Iraani tuumaprogrammi osas veel kokkuleppele. Kokkulepe võidakse siiski saavutada ja analüütikute sõnul tähendaks see nafta järsku hinnalangust.
„Kokkuleppeni jõudmine võiks Brenti toornafta hinna koheselt kukkua panna, aga mitte enam kui 5 dollari võrra barrelist,“ ütles IHS Energy Insight asepresident Victor Shum CNBC-le. „Kokkuleppeni jõudmine oleks läbimurre – see suurendaks naftapakkumist veelgi ja see võib tähendada, et Brent jõuab pikemas perspektiivis 30 dollarini.“
Kokkuleppele jõudmisel loobuks ÜRO Iraani naftaekspordile kehtestatud sanktsioonidest.
Bloombergi andmeil on Iraan sanktsioonide ajal naftat edasi ammutanud ning suurtesse naftatankeritesse kogunud. Arvatakse, et mahuliselt võib tegu olla 7-35 miljoni barreliga. Analüütikud usuvad, et tegu on naftaga, mis paisatakse müüki kohe pärast tuumaprogrammi jõustumist.
Barclays analüütik Miswin Mahesh lausus, et esimene, mis tõenäoliselt juhtub, kui sanktsioonid kaovad, on see, et kogutud nafta tuleb turule.
USA toornafta (WTI) hind kukkus nädalaga 3,05 protsenti 49,55 dollarini barrelist. Potentsiaalne kokkulepe Iraaniga pani Põhjamere toornafta (Brent) kukkuma – nädalaga odavnes Brent 6,69 protsenti ning üks barrel maksab 55,23 dollarit.
Maagaasi hind kukkus 3,03 protsenti ja ühe Briti soojusühiku hind (293,3 kw/h) on 2,591 dollarit.
Trigon Agri suutis toorainete hinnalangust trotsides tulemusi parandada
Vaatamata toorainete hinnalangusele suutis Trigon Agri võrreldes 2013. aastaga oma tulemusi tublisti parandada.
Ettevõtte käive langes 2013. aastaga võrreldes 0,9 miljoni euro võrra 74,5 miljoni euroni. Maksueelne kasum (EBITDA) oli 2014. aastal 13,6 miljonit eurot. 2013. aastal näitas ettevõte 1,1 miljoni suurust maksueelset kahjumit.
„See tulemus saavutati pehmete toorainete hinnalangust trotsides,“ ütles ettevõtte juht Joakim Helenius. „Kusjuures toorainete hinnad on kokkuvõttes veelgi madalamal kui 2013. aastal. Tulemuseni aitas jõuda kulude kärpimine ning efektiivsuse suurendamine.“
Puhaskahjum vähenes 3,5 miljoni ja oli 13,3 miljonit eurot. Ettevõte märgib oma aruandes, et kahjumi tekitas 12,3 miljoni euro ulatuses just Vene rubla ja Ukraina grivna märkimisväärne odavnemine.
„Ukraina grivna ja Vene rubla dramaatiline odavnemine mõjutas meie kasumit märkimisväärselt,“ ütles Helenius.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.