14.-16. aprillil toimub Tartus, Eesti Maaülikoolis (EMU) juba kolmandat korda konverents Agroforum Mare Balticum. Sel aastal on fookuses toidu- ja energiatootmine.
Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnab, et tänavune teema – toidu ja energia jätkusuutlikkus – tuleb asjaolust, et põllumajandus ja toidutootmine kasutavad suure osa looduslikest ressurssidest: 70% veest ja 40% energiast. „Selleks, et pakkuda piisavalt toitu maailma üha kasvavale rahvastikule, tuleb meil 2050. aastaks toidutootmist kahekordistada, tagades samal ajal jätkusuutliku tootmise ja hea keskkonnaseisundi. Need probleemid on aktuaalsed ka Läänemeremaades ning idapartnerluse riikides. Selleks oleme kokku kutsunud poliitikud, ettevõtjad ja teadlased, et leida parimad lahendused kõikide osapoolte jaoks,“ sõnas Klaassen.
Konverentsil tuleb arutluse alla, kuidas saavutada tasakaal intensiivistuva põllumajandustootmise ja karmistuvate keskkonnanõuete vahel. Käsitletakse ka kaasaegse toidu mõju tervisele ning ressursisäästlikkust põllumajanduses.
Ettekandeid teevad rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja arvamusliidrid, nende hulgas ka näiteks Prof. Dr. Dr. Harald von Witzke Humboldti ülikoolist ning Prof. Allan Buckwell Euroopa keskkonnapoliitika instituudist. Oma kogemusi jagavad Rootsi Instituudi ja Läänemeremaade Nõukogu esindajad ning kohal on ka delegatsioonid 17 riigist ning Euroopa Komisjonist, FAOst ja OECDst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool, Põllumajandusministeerium, Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda, Läänemeremaade nõukogu ja Maaelu Edendamise SA koostöös Peterburi Agraarülikooliga.
Täpsemat infot saab konverentsi kodulehel:
http://agroforum.emu.ee
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.