Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edgar Kolts: Maaettevõtja peab olema nutikas
Peremees Edgar Koltsi sõnul sai kõik alguse avastusest, et aiandusega tegelejaid on meil vähe. "Istutasin siis endale 20000 sõstrapõõsast. Kui need hakkasid kandma, tulid koolilapsed korjama, kokkuostja sõitis õuele ja raha maksti peo peale. Toona mõtlesin, et teen õiget asja. Aga siis ajad muutusid, kokkuostjad kadusid ära ja tuli oma marjadega ise midagi ette võtta. Hakkasin moosi keetma ja mahla tegema. Tegin kuni kelder oli silmini täis," rääkis algusaastast Kolts, kes lisas, et siis alles mured algasid, sest kogu toodetu tuli maha müüa. "Läksin laatadele müüma. Kui kolm pudelit sain müüdud, oli hea meel. Siis tuli veterinaar- ja toiduamet (VTA) ja ütles, et mu köök ei ole tunnustatud ja võin kuni 18000 krooni trahvi saada. Täitsa jama! Olin esimene, kes taotles koduköögi tunnustamise."
Mahe tuli moodi aga tõi meeletu paberimajanduse kaela
Siis avastas Taarapõllu talu peremees, et mahe on moes ja tegi oma ettevõtte mahedaks, taotles kõik nõutud dokumendid ja alustas mahetootmisega. "Toona kasvasid mul vaid sõstrad, kuid ümberringi olid metsad, mis marju täis. VTA inspektor ütles, et metsamustikad ei ole mahedad. Pidin Euroopa Liidust paberi saama selle kohta, et mets on mahe. Metsas on nüüdseks teatud alad mahedaks tunnistatud aga mul tuleb iga korjajaga sõlmida leping, et ta korjab just sealt," selgitas Kolts. "Mul on 150 korjajat, nii et kujutage ette seda paberimajandust. Lisaks pidin võtma metskonnast paberi selle kohta, et mets on väetamata, mis ka omamoodi absurdne meie oludes."
Nüüdseks on Taarapõllu talul ametlikult sertifitseeritud mahetootmisena musta sõstra, punase sõstra, vaarika, ebaküdoonia ja maasika istandikud. Samuti õunapuud, pirnipuud, ploomid, arooniad ja astelpajud. Lisaks kasvatakse mahedalt maitsetaimi ja teisi köögivilju. Näidisaias on turistidele uudistamiseks rabarber, kännasmustikas, madal ameerika mustikas, erinevad jõhvikad aga ka kuldjuur ja mädarõigas.
"Istanduste all on kokku 14 hektarit. Mets, kust ka toorainet varume ja varumiskohad kõigi nõutud ametkondadega kooskõlastatud, on ca 30 hektarit," ütles Kolts. "Maasikaid on meil 1,5 ja vaarikaid 1 hektar ning samapalu sõstraid. Tänavu kevadel tegime paljunduseks 20000 pistoksa. Rajamisel on 3 hektari suurune astelpaju istandus. Lisaks plaanime laiendada sõstraistandust ja ebaküdoonia on ka väga minev mari."
Kolts täiendab, et ta ei mõista eestlaste vaimustust kõiksuguste välismaiste imemarjade suhtes. "Meie oma ebaküdoonia, astelpaju ja mustsõstar on imeliste omadustega ja nende kohta on tehtud palju erinevaid uuringuid, nii välis- kui kodumaal, mis nende marjade häid omadusi kinnitavad. Nii, et söögem ikka eestimaist marja!".
Saak salve ümbertuunitud tehnikaga
Küsimusele, kuidas kõik need viljad ära korjatakse, vastas Kolts, et on leidnud aastatega erinevaid tehnilisi lahendusi, mida siis oma nupukusega veidi "tuuninud".
"Eks tööjõud olegi maal see mure ja just hooajal. Noored ju maale tööle ei taha tulla, ammugi siis suvel, kui rannas mõnusam vedeleda. Oma firma 9 töötajaga, mina kaasaarvatud, korjame käsitsi ära kogu vaarika. Meil on talivaarikas ja see valmib sügisel järk-järgult ning mari jääb nii kena ja terve. Siis on suvemarjade hooaeg ka juba läbi. Maasikad korjame pikali asendis, liikuval alusel. Iga vao otsa jõudes on virgutusvõimlemine ja siis jälle uued vaod. Sõstrad on istutatud hekina, marjade korjamiseks on meil olemas Poolast pärit kombain, mis korraga võtab ära poole heki marjad ja tagasikäigul siis teise poole," tõi näiteid Kolts. "Tehnika otsimine eeldab taas nupukust, seesama sõstrakombain maksis meil paarkümmend tuhat eurot, Soomes pakutav analoog on aga 10 korda kallim. Samuti leidsin Ukrainast 20 korda odavama pakkeautomaadi, kui Saksamaal pakuti."
Oma toodetele oled ise parim müügimees
Hetkel kuum
Koltsi sõnul turustavad nad oma tooteid üle terve Eesti ise. "Uued välismaised turud olen leidnud erinevaid messe külastades. Nii leidsin näiteks koostööpartneri Pariisis toimunud messilt. Tegemist oli Belgia firmaga, kel oma jaekett ka Prantsusmaal. Neile läks kohe 40000 pakki krõpse. Nüüd saadame stabiilselt iga kuu 30000 pakki krõpse Belgiasse. Meie tooteid saab osta ka Soomest ning Rootsist, kuhu kuus läheb keskmiselt paar-kolm tuhat pakki," loetles turunduskanaleid Kolts. "Võõrustasime suvel ka jaapanlasi, kellele hiljem samuti proovipartii saatsime. Aga jah, kogu turunduse teeme ära ise, mingeid vahendusfirmasid ei kasuta."
Ajaga tuleb kaasas käia
Ajale ei tohi jalgu jääda. Tuleb täiendada pidevalt oma toodete nimekirja, aga ka tehnilist baasi. Seega on vaja teha investeeringuid.
"Investeeringuplaanid on meil lähiajal suured. Plaan on taotleda PRIAlt toetust 700000 eurot, sest mõttes on soetada koostootmisjaam, rajada uus kuivati ja veidi kohendada tootmishoonet," rääkis edasistest plaanidest Kolts.
MIS ON MIS
Võrumaal tegutsev Taarapõllu Talu tegeleb puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmise ning töötlemisega. Enamik toodetest koosneb kohapeal kasvatatud mahedatest aia- või metsasaadustest. Kui omakasvatatud toorainet ei jätku, ostetakse sisse sertifitseeritud mahetoodangut teistest taludest või varutakse Põllumajandusameti poolt kontrollitavatelt ja ametlikult sertifitseeritud looduslikelt metsaaladelt.
Tootevalikusse kuuluvad naturaalsed mahlad, mahlajoogid, siirupid, moosid, püreed, marjapulbrid ning Eestis ülipopulaarsed marjakrõpsud.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele