Tänasel karjalaskepäeval avavad piimatootmisettevõtted üle Eesti kõikides maakondades oma farmide uksed ja tutvustavad kokku umbes 1500 lapsele oma tegemisi.
Mitmed täna külalisi vastuvõtvatest põllumeestest on pärjatud aasta põllumehe, aasta talu või parima piimakarjakasvataja auväärse tiitliga. Need on tublid põllumehed, kellele piimatootmine on põhitöö ja tegevus.
Vaatame siis täpsemalt, kes on need 15 ettevõtjat, kes on oma farme nõus näitama:
1. Harjumaal avab oma uksed lastele Metsaküla Piim
Aktsiaseltsi Metsaküla Piim Metsaküla farm asub Harjumaal Kumna külas (Harku vald). Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1996. AS Metsaküla Piim juhataja ja üks omanikest on Jaan Metsamaa, tegevjuht Lauri Lepassar, Metsaküla farmi loomakasvatusjuht on Ege Puustusmaa. Metsaküla Piim kuulub piimatootjaid ühendavasse ühistusse EPIKO, kes nende piima turustab. Metsaküla farmis on lüpsilehmi 535, noorloomi 401, vasikaid 192. Farmis kasutatakse lüpsmiseks 8 lüpsirobotit, loomade söötmiseks on iseliikuv söödamikser. Vasikate jootmiseks kasutatakse automaatseid vasikate jootureid. Jaan Metsamaad motiveerib piimatootmisega tegelema missioonitunne aidata kaasa Eesti piimatootmise arengule.
„Valige tulevikus õppimiseks piimakarjakasvatusega seotud eriala, kui teile meeldib töötamine maal puhtas looduskeskkonnas ja loomadega, sest see töö on pidevas muutumises ning pakub piisavalt väljakutseid,“ kõlab 2009. aastal aasta põllumehe konkursi kandidaadiks esitatud Jaan Metsamaa soovitus noortele.
Fotol Jaan Metsamaa. Sven Arbeti foto.
2. Hiiumaal saab külastada Hiiumaa Agrot
Osaühingu Hiiumaa Agro Ala farm asub Hiiumaal Ala külas (Pühalepa vald). Ettevõte on asutatud 15 aastat tagasi – 2000. aastal. Hiiumaa Agro osaühingut juhivad Sulev ja Hanneli Matto. Tegemist on pereettevõttega. Ala farmi põhikarjas on 136 piimalehma ja noorkarjas 172 looma. Lehmi peetakse vabapidamislaudas, kus on kaherealine ja korraga kaksteist looma mahutav kalasaba lüpsiplats. Lehmad saavad täisratsioonilist sööta. Sulev Mattole meeldib töö loomadega. Seda tööd tuleks õppida neil lastel ja noortel, kes tunnevad huvi loomade vastu. Eesti asub piimatootmisele sobivas kliimas ja kuna maakera elanikkond suureneb, vajatakse toitu üha rohkem. Sulev Matto soovib, et noor põlvkond rajaks Eestisse efektiivse piimatööstuse, et ära kasutada praegu ekspordiks minev toorpiim ja suudaksime eksportida rohkem töödeldud piimatooteid.
„Eesti piimatootjatel on väga head oskused piimatootmise ja tõuaretuse osas ja neid peab hoidma ja kasvatama,“ ütleb mitmel korral aasta põllumehe konkursi nominendiks esitatud Sulev Matto.
Fotol Sulev Matto. Sven Arbeti foto.
3. Ida-Virumaal näitab lastele lehmi aasta talu pere
Osaühingu Mesiviss Maage talu asub Ida-Virumaal Kärasi külas (Lohusuu vald). Ettevõte loodi 6 aastat tagasi. Osaühingut juhib Uudo Mesi. Maage talu farmis on 230 looma.
Farmis on kõik tööd automatiseeritud, kasutatakse lüpsiroboteid, toimub automaatne loomade söötmine, ventilatsioon, valgustus ja sõnniku eemaldamine. Uudo Mesi sõnab, et teda motiveeribki loomadega töötama ja piima tootma uus automatiseeritud laut. Piimatootmine on siiski tegevusala, mis nõuab täielikku pühendumist.
„Praegu on piimatootjate olukord kahjuks väga keeruline ja raske on julgustada noori piimandusega tegelema. Siiski on piim oluline toiduaine, nõudlus piima järele tulevikus kasvab ja loodetavasti paraneb ka riigi suhtumine põllumajandusettevõtetesse. Usun, et olud muutuvad ja piimatootmine muutub taas tasuvaks majandusharuks, mis on perspektiivne tegevusala järeltulevale põlvele,“ ütleb Aasta Talu 2013 tiitli võitnud Maage talu peremees Uudo Mesi.
Fotol Uudo Mesi. Sven Arbeti foto.
4. Jõgevamaal saab näha ühte kõrgema toodanguga piimakarja
Torma Põllumajanduse Osaühingu Tõnumetsa farm asub Jõgevamaal Torma vallas. Ettevõtet juhib juba üle 20 aasta Ahto Vili. Tema ettevõttes on tänu tõsisele tõuaretusele Eesti ühe kõrgema toodanguga piimakari. Torma POÜ teeb tihedat koostööd Eesti Maaülikooliga ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühinguga. Tõnumetsa farmi juht on Liivi Pavlihhina. Farmis peetakse 1220 looma, sellest lüpsikarjas on 605 lehma. Kogu loomakasvatuskompleks asub ühel territooriumil, kasutatakse moodsaid lüpsiseadmeid: kaherealist neljakümnekohalist lüpsiplatsi ja automaatseid piimajahutusseadmed. Loomade söötmine toimub iseliikuva söödamikseriga. Loomad on vabapidamisel. Loomakasvatus vastab nüüdisaegsetele loomade heaolu-, keskkonna- ja hügieeninõuetele. Piimatootmisega tegelema motiveerib Ahto Vili võimalus kohalikele inimestele tööd pakkuda. Lisaks on ta ka Torma vallavolikogu esimees, põllumajandusministeeriumi teadusnõukogu liige, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige, samuti jahi- ja pillimees. Ta laulab ka Torma kammerkooris.
„Kodumaine toit on inimese toidulaual esmatähtis ja seetõttu on väga oluline, et oleks missioonitundega noori, kes tuleksid maale tööle. Noorte kätes on see, et Eesti põllumajandus välja ei sureks ja et nii maa- kui linnainimesed saaksid kodumaist toitu nautida ka tulevikus,“ ütleb kahel korral aasta põllumehe konkursi nominendiks esitatud Ahto Vili, keda tunnustati 2013. aastal Eesti Maaülikooli aasta vilistlase tiitliga.
Fotol Ahto Vili. Sven Arbeti foto.
5. Järvamaal Väätsa Agro farmis annavad piima 2200 lüpsilehma
Aktsiaseltsi Väätsa Agro Lõõla lüpsikarjalaut asub Järvamaal Lõõla külas (Väätsa vald). Ettevõtte vanuseks loetakse 66 aastat ja seda juhivad Margus Muld ja Lenno Link. Lõõla farmi juhib Sven Tammoja. Eesti ühes moodsamas farmis annavad piima 2200 lüpsilehma, lisaks on seal kasvamas veel 2000 noorkarja looma. Lehmi lüpstakse 80kohalise karusselliga, lauda juurde kuuluvat töötajate hoonet köetakse piimast toodetava soojusega, läga separeeritakse ja komposteeritakse, kompostitud osa kasutatakse loomadele allapanuks. Loomad on vabapidamisel. Piimatootmisega tegelema motiveerib Väätsa Agro juhti maailma rahvastiku kasv, kes kõik on vaja ära toita – tänu sellele on piimatootmine perspektiivikas.
„Piimakarjakasvatusega seotud erialadel on tulevikus palju võimalusi ennast täiendada ja tehnoloogia arenguga kaasas käia - loomakasvatusest on saamas tööstusharu, mis kasutab viimaseid tehnika saavutusi,“ ütleb maineka aasta põllumehe konkursi nominentide hulka kuulunud Margus Muld.
Fotol Margus Muld. Meelika Sander-Sõrmuse foto.
6. Läänemaal ootab täna külalisi Nigula Piim
Osaühingu Nigula Piim Leediküla farm asub Läänemaal Leediküla külas (Lääne-Nigula vald). Ettevõte tegeleb piimatootmisega 2003. aastast alates. Ettevõtte tegevjuht on Väino Narusk. Leediküla farmi juhib loomakasvatusjuht Tiina Roosalu. Farmis on 500 lehma ja lisaks sama palju noorloomi. Loomad on vabapidamisel, lehmi lüpstakse lüpsiplatsil, korraga 20 lehma. Loomi söödetakse iseliikuva söödamikseriga. Väino Naruski sõnul motiveerib teda piimatootmisega tegelema väga mitmekesine ja vaheldusrikas töö. Palju rõõmu pakuvad tegevused värskes õhus karjamaadel, põldudel ja rohumaadel, aga ka kogu ettevõtte tööka ja väga professionaalse töökollektiivi positiivsus ning tahe ettevõtet arendada.
„Piimakarjakasvatust soovitan õppida neil noortel, kellele meeldib väga vaheldusrikas ja mitmekesine töö, kellele meeldib kasutada oma sisemist loovust töötamisel suurte loomade – veistega, kellele meeldib nautida vabadust ise otsustada oma tegemiste üle ja sellega kaasnevalt osa saada oma tegemiste tulemustest. See töö sobib neile, kes suudavad otsustada ja hiljem vastutada tehtu eest. Töös on oluline õppida oma kolleegide positiivsetest kogemustest,“ ütleb Läänemaa piimatootja Väino Narusk.
Fotol Väino Narusk. Arvo Tarmula foto.
7. Lääne-Virumaal Voore Mõisas võtab lapsi vastu 2008. aasta Parim Piimakarjakasvataja
Osaühingu Voore Mõis Viru-Jaagupi farm asub Lääne-Virumaal Viru-Jaagupis. Voore Mõis on asutatud 13. juunil 2000. aastal. Ettevõtet juhib selle omanik Indrek Klammer, Viru-Jaagupi farmi juht on Sirje Mätas. Farmis on 715 lüpsilehma ja 1298 noorlooma. Vabapidamisega külmlaudas kasutatakse kaherealist paralleellüpsiplatsi, millel saab korraga lüpsta neljakümmend lehma. Lehmade söötmiseks kasutatakse iseliikuvat söödamikserit. Indrek Klammeri arvates on piimatootmine põllumajandustootmise väga oluline osa.
„Alustasime 15 aastat tagasi 90 lehmaga, eesmärgiga tuua Voore Farmi külvikorda heintaimed, tagada masinameestele rohkem tööd ja saada laudast vastu väärtuslikku lehmasõnnikut. Täna motiveerib selles vallas tegutsema tehnoloogia pidev uuenemine ja keerulises olukorras piima omahinna alandamine. Seepärast usun, et põllumajandus on noortele perspektiivikas eriala. Kui oskad seda tööd teha, siis on see väga huvitav ja mitmekülgne töö,“ ütleb 2008. aastal parimaks piimakarjakasvatajaks valitud ja 2013. aastal põllumajandussektori tippjuhi tiitliga pärjatud Indrek Klammer. Aasta varem kuulutas Lääne-Viru maavanem Indrek Klammeri Lääne-Virumaa Hea Ettevõtja konkursi laureaadiks.
Fotol Indrek Klammer. Sven Arbeti foto.
8. Põlvamaa Hurmi Piima juhi sõnul on piimatootmine nagu seiklus
Osaühingu Hurmi Piim veisefarm asub Põlvamaal Põlgaste külas (Kanepi vald). Veel üsna noort ettevõtet juhivad osanikud ja juhatuse liikmed Hellika Häelm-Tintso ja Martin Tintso. Veisefarmi juhataja on Elisa Altosaar. Tema hoole all on farmis 220 lüpsilehma. Farmis kasutatakse moodsat tootmistehnikat, kasutusel on 4 lüpsirobotit.
Hellika Häelm-Tintso ütleb, et iga päev on nagu seiklus, mitte kunagi ei hakka igav, see motiveeribki piimatootmisega tegelema. „Soovitan lastele ja noortele valida tulevikus õppimiseks piimandusega seotud eriala, sest see on põnev ja maalähedane tegevusala, mis toob leiva lauale iga ilmaga,“ ütleb Hellika Häelm-Tintso.
Fotol Martin Tintso. Aare Lepaste foto.
9. Pärnumaal avab uksed tänavuse Aasta Põllumehe farm
Osaühingu Vändra Sõõrike farm asub Pärnumaal Vaki külas (Vändra vald). OÜ Vändra on asutatud 1993. aastal ja seda juhib Ilmar Teevet. Sõõrike farmi juhatab Angela Alev, loomakasvatusjuht on Ene Vaakmann. Farmis on lüpsilehmi 1370 ja vasikaid 420. Sõõrike farm on põhuasemetega vabapidamislaut, sõnnikueemaldus toimub skreeperseadmetega, lüpsmiseks kasutatakse kaherealist ja korraga 24 looma mahutavat lüpsiplatsi. Piimatootmisega tegelema motiveerib Ilmar Teevetit elu ja töö maal ning tegelemine loomadega.
„Soovitan ennast tulevikus põllumajandusega siduda neid lapsi ja noori, kellel on huvi looduse ja loomade vastu, see on alus elamiseks ja töötamiseks maal,“ ütleb 2014. aastal aasta põllumehe konkursi võitnud Ilmar Teevet. Samal aastal tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus Ilmar Teevetit ka parima piimakarjakasvataja tiitliga.
Fotol Ilmar Teevet. Sven Arbeti foto.
10. Raplamaal asuvas Kehtna Mõisas käis ka eelmisel aastal sadu lapsi karjalaskepäeval
Kehtna Mõisa osaühingu Ülejõe farm asub Raplamaal Käbikülas (Kehtna vald). Kehtna Mõisa osaühingut juhib Märt Riisenberg. Ettevõtte loodi 19 aastat tagasi. Ülejõe farmi juht on Leia Nõojärv. Farmis on 540 lüpsvat lehma, lehmi kokku on 620, noorkarjafarmis on lisaks 600 noorlooma. Vabapidamisega külmlaudas on kaherealine lüpsiplats 32 loomale, vasikad aga kasvavad individuaalboksides. Märt Riisenbergi arvates on piimatootmine väga keeruline ja seetõttu huvitav protsess, kus on võimalik teha meeskonnatööd, anda maainimestele tööd, harida korralikult maad, aga ka suhelda teiste piimatootjatega ning arendada nendega koostööd, ütleb piimandusühistu EPIKO nõukogu esimehe ametit pidav Riisenberg.
„Piimakarjakasvatus on olnud ja on ka tulevikus Eesti kliimavöötmes otstarbekas tegevus, mis pakub rahuldust kokkupuutumisel looduse, loomade, maaharimise ja nüüdisaegsete tehnoloogiatega. Piimatootmine eeldab püsivust, head ettevalmistust: korralikku haridust, head füüsilist ja vaimset vormi, loomaarmastust ning sobib väga hästi noorematele inimestele. Piim on Eesti taastuv maavara, mille tootmine võimaldab oluliselt toetada elu maapiirkondades,“ ütleb 2004. aastal aasta isaks ja 2014. aastal põllumajandussektori tippjuhiks valitud Märt Riisenberg.
Fotol Märt Riisenberg. Sven Arbeti foto.
11. Saaremaa lapsed saavad minna Kõljala POÜ lehmi vaatama
Kõljala Põllumajanduse Osaühingule kuuluv Haeska farm asub Saaremaal Haeska külas (Pihtla vald). 1993. aastal loodud Kõljala Põllumajanduse osaühingut juhib Tõnu Post. Haeska farmi juht on Rita Paiste. Farmis on 540 lüpsilehma ja ligi 600 noorlooma. Haeska farm on sügavallapanuga vabapidamislaut, kus lehmade lüpsmiseks kasutatakse 40-kohalist paralleellüpsiplatsi. Piimatootmisega tegelema motiveerib Tõnu Posti see, et piimatootmine on nii Eestis kui ka maailmas perspektiivne majandusharu oma väljakutsetega, piimatootmine sobib ideaalselt Eesti klimaatiliste tingimustega.
„Kui oled piimatootmisega tegelema hakanud, siis tee seda hästi. Piimandus on eriala, kus on alati põnev töö loomadega kindlustatud, sest nõudlus toidu järele maailmas aina kasvab,“ ütleb Aasta Põllumees 2013 Tõnu Post. 2013. aastal sai Tõnu Post ka parima piimakarjakasvataja tiitli. Aasta varem valiti ta Saaremaa aasta põllumeheks.
Fotol Tõnu Post. Sven Arbeti foto.
12. Tartumaal Männiku Piimas pannakse rõhku tänapäevasele tehnikale
Osaühingu Männiku Piim Männiku farm asub Tartumaal Haaslava vallas. Ettevõte Männiku Piim on asutatud 1. veebruaril 1993 ja seda juhib Avo Samarüütel. Männiku farmi loomakasvatusjuht on Helin Õkva. Farmis on lüpsilehmi 380, noorkarja aga 360 looma. Lehmade lüpsmiseks kasutatakse juba 8 aastat 5 lüpsirobotit. Loomi söödetakse 2 korda päevas täisratsioonilise segasöödaga. Söötmisel kasutatakse söödamikserit traktori haakes. Lüpsmise ajal antakse loomadele täiendavalt jõusööta vastavalt loomade vajadustele, seda protsessi juhitakse arvuti teel. Läga eemaldatakse programmeeritava skreeperiga. Avo Samarüütel on oma 15liikmelise meeskonnaga koos töötanud ja ettevõtet arendanud 22 aastat. Tulemused näitavad, et seda on tehtud edukalt, ettevõte ja tema töötajad on tugevasti arenenud. Selle töö ja arengu tulemusena on kasutatavad töövahendid kaasaegsed ja mugavad, mis ongi igapäevase töö edukuse alus, see tagab ka töötajate materiaalse heaolu ja kindlustunde tuleviku suhtes.
„Iga inimene peaks ennast koolitama ja arendama selles suunas, mis on talle hingelähedane. Kui loomad ja loodus tõmbavad ning pakuvad huvi, siis tuleks kindlasti kaaluda farmeriks õppimist. See on valdkond, mis ei kao kunagi ja toob leiva lauale igal ajal, kui teha oma tööd mõistuse, hoole ja armastusega,“ ütleb Aasta Põllumeheks 2011 valitud Avo Samarüütel. 2010. aastal sai ta Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aunimetuse parim piimakarjakasvataja. 2012. aastal tunnustati Avo Samarüütlit Tartumaa kuldse tammeoksa teenetemärgiga. Avo Samarüütel on saavutanud läbi aastate esikohti ka üleriigilistel viljelusvõistlustel.
Fotol Avo Samarüütel. Sven Arbeti foto.
13. Valgamaa Kesa-Agro on lisaks piimandusele ka üks viljelusvõistluse võitjaid
Osaühingu Kesa-Agro Kolmimäe farm asub Valgamaal Tiidu külas (Sangaste vald). Kesa-Agro OÜ asutati 18 aastat tagasi, ettevõtet juhib Venda Vihmann. Kolmimäe farmi juhib Jane Trifanov. Farmis peetakse 450 lüpsilehma ja 450 noorlooma. Kolmimäe farm on vabapidamislaut, kus lehmade lüpsmiseks kasutatakse 6 robotit ja loomi söödetakse jõusöödaga automaatselt. Piimatootmisega tegelema motiveerib Venda Vihmanni maalähedane eluviis, mis võimaldab elada ja töötada väljaspool linna, aga ka tegeleda loomadega.
„Piimatootmine on raske töö, elanike poolt praegu mitte eriti soositud, seetõttu põllumehe ametit soovitada ei julgegi. Aga kes tunneb, et tahab seda tööd teha, see võiks küll karjakasvataja ameti selgeks õppida,“ ütleb Venda Vihmann. 2008. aastal oli Venda Vihmanni juhitav Kesa-Agro OÜ üks viljelusvõistluse võitjaid. 2008. aastal autasustati Venda Vihmanni Valgamaa teenetemärgiga.
Fotol Venda Vihman. Raivo Tasso foto.
14. Viljandimaal saab külastada uhiuut farmi
Mangeni Põllumajanduse Osaühingu Mangeni farm asub Viljandimaal Koksvere külas (Kõo vald). Ettevõtet juhib Meelis Venno. Mangeni farmi juht on Terje Päll. Uhiuues farmis peetakse 1100 lüpsilehma ja 1200 noorlooma. Lüpsmiseks on paigaldatud 60 kohaga karussell-lüpsiplats, söötmine käib mikseri kaasabil ja läga eemaldatakse vaakumiga. „Soovitan piimatootmise eriala neile, kellele meeldivad suurloomad,“ ütleb Meelis Venno.
Fotol Meelis Venno. Raivo Tasso foto.
15. Võrumaal asuv Võhandu POÜ meelitab lapsi roboteid vaatama
Võhandu Põllumajanduse Osaühingu Palo farm asub Võrumaal Alaküla külas (Sõmerpalu vald). Võhandu POÜ on asutatud 21 aastat tagasi ja seda juhib Toomas Pihu. Palo farmi juht on Esta Plato. Farmis peetakse 647 lehma ja 305 noorlooma. 2012. aastal avatud ühes lüpsilaudas on kasutusel neli lüpsirobotit ning teises laudas torusse lüpsiseadmed. Piimatootmisega tegelema motiveerib töö looduskeskkonnas ehk loodusressursside kasutamine, mille kaudu on võimalik anda oma panus, et hoida töös ning arendada Eesti põllumajanduskultuuri.
„Kindlasti soovitan huvilistel valida edasiõppimiseks põllumajanduseriala, sest usun Eesti piimatootmise jätkusuutlikusse ning tulevik vajab kindlasti piimatootmises erialast järelkasvu,“ Toomas Pihu.
Fotol Toomas Piho. Raivo Tasso foto.
Autor: Malle Lind
Seotud lood
Euroopa Komisjon avaldas möödunud nädalal konkursikutse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 kohaste teavitamismeetmete rahastamiseks 2016. aasta eelarvest.
Täna, 28. mail korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos piimatootjate ühistuga EPIKO karjalaskepäeva. Sel päeval viiakse üle 1500 põhikooli õpilase Eestimaa kõigis maakondades piimatootmisfarmidesse tutvuma sellega, kuidas elavad lehmad ja millist tehnikat põllumehed tänapäeval piimatootmiseks kasutavad.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.