• 03.06.15, 12:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskkonnaminister kehtestas Pärnu lahe kohavaru kaitseks püügikeelu

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse, millega kehtestatakse Pärnu lahe kohavarude kaitseks 2015. aastal kohapüügikeeld 10. juunist 15. juulini.
"Meil on hea meel, et jõudsime kaluritega üksmeelele, et Pärnu lahe kohavaru vajab kaitset ning selleks on vaja kalale kuderahu tagada. Kohasaakide analüüs näitab, et vanu, mitmeaastasi isendeid Pärnu lahe kohakarjas peaaegu ei ujugi. Seega on selge, et praeguse majandamisviisi juures ei ole kalurite head kohasaagid pikemas perspektiivis kaugeltki mitte kindlustatud," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.
Kuna iga kalaliik koeb just talle sobiva veetemperatuuri juures, analüüsitakse järgnevate aastate kohapüügi keeluaja paika panemiseks pikaaegseid veetemperatuure ja saake. Et kalahuvilised ikka kaasa saaksid rääkida, plaanib keskkonnaministeerium augustisse-septembrisse ühist arutelu nii teadlaste, kutseliste kalurite kui hobikalastajatega.
Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru endiselt saavutanud 1990. aastate saakide langusele eelnenud taset, hoolimata sellest, et pea igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud ning katsepüükides ja seires on noorjärke suhteliselt arvukalt. Viimastel aastatel on kohavaru püsimist toetanud vaid head klimaatilised tingimused.
Teadlaste hinnangul baseerubki kohapüük Pärnu lahel peamiselt ühe põlvkonna kaladel, kusjuures kudema hakkavad üha nooremad ja väiksemad isendid. See kõneleb liigsest püügisurvest. Pärnu lahest püütakse ligikaudu 85 protsenti riigi rannikuvete kohasaagist.
Üliintensiivse püügi tõttu on suur risk, et ebasoodsate olude tekkimisel ei pea kohavarud püügisurvele vastu. See omakorda tähendab olulist saakide vähenemist, millest taastumine võtab väga kaua aega. Kaitsemeetmete rakendamine aitab taolist ohtu vältida ja kohavarusid kestlikult majandada.
Koha jätkusuutlikkusel on aina suurem mõju ka kalade turustamisel välisturul, eelkõige Lääne-Euroopa maksujõulistes riikides. Paljud Lääne-Euroopa ettevõtted turustavad üksnes jätkusuutlikult püütavat kala ega osta kokku kala piirkondadest, mis on saanud Maailma Looduse Fondilt negatiivse hinnangu.
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 15:47
Corteva Agriscience Inatreq™ Active on Eestis turule lubatud
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele