Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige lihtsam on teha kodus idanevuse testi. Selleks on tarvis alustassi, filterpaberit (sobib ka majapidamispaber) ja vett. Vala alustassile niipalju vett, et paber saaks ühtlaselt märjaks. Paberi peale aseta 100 seemet ja et paber ära ei kuivaks, tuleks kaas peale panna ja jätta toatemperatuuril seisma. Oluline on, et paber oleks kogu aega niiske.

Olenevalt liigist kestab idanevuse analüüs 7-28 päeva. Sama aasta saagi idandamisel lisandub üldjuhul nädal seemne puhkeseisundi katkestamiseks. Näiteks teraviljade puhul kestab seitse päeva, aga heintaimedega puhul 14 päeva. Hea oleks viia analüüs läbi kolmes korduses. Lõpuks loetakse normaalsed idandid üle ehk saadakse idanevuse %. Saadud idanevuse % saab kasutada külvisenormi valemis:

Kui on soov rohkem oma seemnest teada saada, tuleks võtta seemneproov korralikult sorteeritud viljast  ja saata see Põllumajandusuuringute Keskusesse Seemnekontrolli laborisse. Laboris määratakse põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede ja lilleseemnete: puhtust, teiste taimede seemnete sisaldust, idanevust, niiskust, eluvõimet, 1000 tera massi, seemnetel esinevaid taimehaigusi, õlleodra idanevust, tuulekaera sisaldust ja laokahjurite esinemist.

Proovivõtmise eesmärgiks on saada analüüsimiseks nõutud suurusega proov, mis annaks võimalikult täpse ülevaate partii koostisest. Seemneproov saadakse partii juhuslikest kohtadest võetud väikeste seemnekoguste ühendamisel. Seemned tuleb segada hoolikalt. Seejärel jagatakse proov jagajaga või lauda kasutades kuni saadakse keskmine proov, mis tuleb laborisse saata analüüsimiseks.

Proovivõtmise käigus tuleb jälgida visuaalselt, et partii oleks võimalikult ühtlane. Proove saab võtta nii oradega (kui on soovi soetada spetsiaalseid orasid pöörduda Põllumajandusameti poole) kui käega. Käega võtmisel on oluline jälgida, et proovi võtmise ajal oleks sõrmed tihedalt kokku surutud, et seemned ei pudeneks välja. Partiist, mis on pakitud 15-100 kg mahutitesse, võetakse algproove vähemalt:

Partiist, mille mahutid on väiksemad kui 15 kg, tuleb mahutid jaotada kuni 100 kg-ks proovivõtmise üksusteks ning proove võetakse nagu eelpool toodud tabelis.

Partiist, mis on pakitud suurematesse kui 100 kg mahutitesse, võetakse algproove vähemalt:

Analüüsiks esitatava proovi kaal 1 kg, näiteks haiguste määramiseks teraviljadel on vaja 250 g proovi. Proovid tuleb panna vastupidavasse kotti ja sulgeda korralikult. Laborisse saatmiseks pakitakse proovid kasti või kotti, mis suletakse kleeplindiga. Koti peale ja sisse lisada loetav silt, juurde lisada täidetud kaaskirjad. Oluline on, et proovid jõuaks võimalikult kiiresti laborisse!

Kui laboris analüüsid tehtud, saadetakse põllumehele analüüside tulemused. Põllumajandustootjal tuleb teha otsus saadud tulemuste põhjal, kas külvata oma toodetud seemet või on vajalik soetada uus sertifitseeritud seeme, millel on kontrollitud kvaliteet ning seeläbi tagades suurema saagikuse. 

Optimaalsed külviajad:

Taliraps 5. augustist kuni 25. augustini.Talirukis 25. augustist kuni 5. septembriniTalinisu 1. septembrist kuni 10. septembrini.

Kasuta külvidel kvaliteetset seemet!

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

Kontaktid ja lisainfo leiate SIIT

MTÜ Eesti Seemneliit

MTÜ Eesti Seemneliit ETKI ja põllumeeste ühistu KEVILI teraviljakasvatuse põllupäeval Petri tasse jagamas.

Tasub teada: Tegemist on "Turuarendustoetuse abiga rahasatud tegevus" projektiga.

Autor: põllumajandus. ee