10. augustil toimus Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse erakorraline koosolek.
Juhatuse liikmed olid seisukohal, et Eesti jahimehed tulevad riigile appi ja annavad endast parima SAKi leviku piiramisel. Üldine seisukoht on, et metssigade arvukus tuleb viia teaduslikult põhjendatult minimaalseks. Siiski tuleb ka katku ajal järgida kaasaegsele jahimehele omaseid euroopalikke eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi. Ka kriisi olukorras on tähtis jahipidamise turvalisuse tagamine. Toetatakse uue jahiseadusega kehtima hakanud põhimõtteid ja oma otsustes sellest ka juhinduti.
Juhatuse liikmed juhtisid tähelepanu, et teadlastelt oodatakse vastuseid, kuidas sai SAK lautadesse piirkondades, kus metssigadel seda avastatud pole ehk siis informatsiooni katku leviku tegelike põhjuste kohta.
Arvestades ülaltoodut jõudsid juhatuse liikmed järgmistele seisukohtadele:
?Ei peeta otstarbekaks ega võimalikuks metssea võrdsustamist väikeulukiga. Seda loetakse isegi katku seisukohalt ohtlikuks. Täna on organiseeritud jahimeestel läbi EJSi lepingud VTA-ga nii surnud kui kütitud ulukite käitlemise osas, konteinerite ja külmkappide osas. Olemas on minimaalnegi tase desinfitseerimise osas. Kui protsessis hakkavad osalema inimesed, kes ei ole instrueeritud ega tea, mida kütitud metsseaga edasi peale hakata, kuidas kasutada desovahendeid, siis kujutavad nad endast katku leviku seisukohalt suurt ohtu.
?Ei toetatud metsseajahti vibuga, mille esitasid vibujahimehed.
Arutati ka mitmeid teisi teemasid ja sellekohased ettepanekud tehakse VTA-le ja maaelu ministrile. Näiteks tehakse VTA-le ettepanek SAK analüüside tegemise kiirendamiseks avada vet. labor ka pühapäeval ning avada vet. labori osakond ka Põhja-Eestis.
Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele