26.-28. augustini toimub Lätis, Daugavpilsis Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide erakorraline kohtumine, kus vaadatakse üle kokkulepitud seakatku tõrjemeetmed ning otsitakse lahendusi ohtliku taudi leviku peatamiseks regioonis.
„Eelmisel aastal vastuvõetud ühine strateegia taudi tõrjumiseks tuleb täna uuesti üle vaadata ning ajakohastada, sest olukord on tänaseks oluliselt muutunud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Eelkõige tuleb leppida kokku ühistes meetmetes metssigade populatsiooni otsustavaks vähendamiseks kogu regioonis, et seakatku looduslikku reservuaari metsas piirata. Kuna seakatku levik on probleem kogu piirkonnas, siis saab tulemuslik olla vaid nelja riigi ja Euroopa Komisjoni ühine tegevus selle tõkestamiseks.“
Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhid annavad kohtumisel ülevaate sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust, analüüsivad seni rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmete tõhusust ning kogemusi seniste taudikollete likvideerimisel. Üheskoos vaadatakse veelkord üle Baltimaade ja Poola ühises tegevuskavas kinnitatud ennetus- ja tõrjemeetmed.
Baltimaade ja Poola ühine tõrjeprogramm sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks allkirjastati 2014. aasta 1. septembril Poolas Pulawys toimunud veterinaarametite juhtide kohtumisel. Dokumendi on kinnitanud Euroopa Komisjon ning see on aluseks rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetega seotud kulutuste hüvitamiseks liikmesriikidele Euroopa Komisjoni poolt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 2014. aasta jaanuarist on Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku nii kodu- kui metssigadel. Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ning esimesed taudipuhangud kodusigadel 21. juulil 2015. aastal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.