Autor: Karl Kask • 2. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kask: vastuväide 06.07.2015 ilmunud Maaeluministeeriumi vastuväitele

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Karl Kask kirjutab omapoolse kommentaari meie veebis 06.07.2015 ilmunud Maaeluministeeriumi vastuväitele. Teemaks olid siis eurotoetused. Põllumajandustoetuste puhul võib tekkida olukord, kus PRIA keeldub toetuse maksmisest või nõuab juba antud toetuse koos intressiga tagasi. Mis juhtub siis, kui PRIA keeldumine või  tagasinõue on ebaseaduslik? Kas sellisel juhul on ka taotlejal või toetuse saajal õigus nõuda omakorda PRIA-lt intressi.

Esiteks tuleb selgitada, et 01.01.2015 jõustunud uus Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadusel (ELÜPS) ei ole selles küsimuses tagasiulatuvat jõudu ning see ei mõjuta kuidagi intressi maksmise kohustust, mis oli PRIA-l enne uue ELÜPS jõustumist.

Teiseks tuleks silmas pidada, et siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õiguse ja Eesti põhiseaduse üldpõhimõtetega, mis on sarnased. Uus ELÜPS ei ole erand. Riigikohus rõhutas otsuses nr 3-3-1-81-13, et PRIA poolt intressi maksmine on ebaõiglust heastav abinõu. Hiljuti seadusesse kirjutatud ebaõigluse heastamist keelav abinõu ei ole nende üldpõhimõtetega kooskõlas. Ka uue ELÜPS seletuskiri ei suuda kuidagi veenda vastupidises. Seletuskirja järgi on muudatusel kaks põhjust: (1) riik ei pea intresse maksma, sest tegemist on toetusega ja isik ei saa seda raha teatud perioodil enda omaks pidada ja (2) riigieelarves ei ole intressi maksmiseks rahalisi vahendeid ette nähtud.

Peab rõhutama, et ka riik ei saa toetust enda omaks pidada, ebaseaduslikult kinni pidada või tagasi nõuda. Toetus on ette nähtud isikule, kes on seda taotlenud ja kes vastab sellise toetuse saamiseks ette nähtud kõikidele nõuetele. Kui vaadata seletuskirja teist põhjendust, siis saaks sel põhjendusel riigi rahalise vastutuse üldse välistada, öeldes, et eelarve selleks rahalisi vahendeid ette ei näe. 

Vastupidi uudsele „riik ei vastuta“ lähenemisele ähvardavad toetuse saajat endiselt viivise ja intressi maksmise kohustused.

Ministeeriumi poolt viidatud seadusemuudatust ja seletuskirja põhjendusi kriitiliselt hinnates tuleb asja kokku võttes nentida, et muudatuse näol on tegemist küllalt piinliku hetkega Eesti õigusloomes. Muudatuse ainus arusaadav eesmärk on elimineerida riigile ebamugav kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-13) ja saada endale immuniteet, kui riigi tegevus toetuse taotleja või saaja suhtes on ebaseaduslik. Ministeeriumi poolt mainitud seadusemuudatuse tõttu on põllumajandustootja aga taas situatsioonis, kus ta intressi maksmisest keeldumise korral on sunnitud kohtuuksi kulutama, et „riik ei vastuta“ põhimõtte vastavus EL õigusele ja põhiseadusele selgeks vaielda.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960