Kask: vastuväide 06.07.2015 ilmunud Maaeluministeeriumi vastuväitele

Teiseks tuleks silmas pidada, et siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õiguse ja Eesti põhiseaduse üldpõhimõtetega, mis on sarnased. Uus ELÜPS ei ole erand. Riigikohus rõhutas otsuses nr 3-3-1-81-13, et PRIA poolt intressi maksmine on ebaõiglust heastav abinõu. Hiljuti seadusesse kirjutatud ebaõigluse heastamist keelav abinõu ei ole nende üldpõhimõtetega kooskõlas. Ka uue ELÜPS seletuskiri ei suuda kuidagi veenda vastupidises. Seletuskirja järgi on muudatusel kaks põhjust: (1) riik ei pea intresse maksma, sest tegemist on toetusega ja isik ei saa seda raha teatud perioodil enda omaks pidada ja (2) riigieelarves ei ole intressi maksmiseks rahalisi vahendeid ette nähtud.

Peab rõhutama, et ka riik ei saa toetust enda omaks pidada, ebaseaduslikult kinni pidada või tagasi nõuda. Toetus on ette nähtud isikule, kes on seda taotlenud ja kes vastab sellise toetuse saamiseks ette nähtud kõikidele nõuetele. Kui vaadata seletuskirja teist põhjendust, siis saaks sel põhjendusel riigi rahalise vastutuse üldse välistada, öeldes, et eelarve selleks rahalisi vahendeid ette ei näe. 

Vastupidi uudsele „riik ei vastuta“ lähenemisele ähvardavad toetuse saajat endiselt viivise ja intressi maksmise kohustused.

Ministeeriumi poolt viidatud seadusemuudatust ja seletuskirja põhjendusi kriitiliselt hinnates tuleb asja kokku võttes nentida, et muudatuse näol on tegemist küllalt piinliku hetkega Eesti õigusloomes. Muudatuse ainus arusaadav eesmärk on elimineerida riigile ebamugav kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-13) ja saada endale immuniteet, kui riigi tegevus toetuse taotleja või saaja suhtes on ebaseaduslik. Ministeeriumi poolt mainitud seadusemuudatuse tõttu on põllumajandustootja aga taas situatsioonis, kus ta intressi maksmisest keeldumise korral on sunnitud kohtuuksi kulutama, et „riik ei vastuta“ põhimõtte vastavus EL õigusele ja põhiseadusele selgeks vaielda.