Autor: Mait Kraun • 18. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Föderaalreservi otsus tooraineturgudele hea

USA teatas neljapäeva õhtul, et intressimäärad jäetakse muutmata. Tooraineturud on otsust pingsalt ootanud, sest intresside tõstmine oleks dollari tugevnema pannud, mis oleks omakorda toorainete hindadele negatiivselt mõjunud.

Föderaalreserv ei öelnud, millal hakatakse intresse tõstma. „Ma ootan tööturuolukorra edasist paranemist,“ ütles keskpanga juht Janet Yellen. Samas ootavad turud, et intressimäärasid tõstetaks juba sellel aastal.

Yellen ütles pressikonverentsil, et hiljutised majanduslikud ja finantsturgude arengud võivad majanduslikku aktiivsust mingil määral pärssida. Ta viitas sellega Hiina aktsiaturgude krahhile ja sealse majanduse aeglustumisele. 

Analüütikute sõnul tähendab see seda, et volatiilsus võib hakata tõusma. „See otsus muudab turud ebakindlamaks ja volatiilsemaks,“ ütles Mike Zuzolo Global Commodity Analyticsist.

Uudistel oli väike mõju toorainehindadele – osaliselt ehk selle pärast, et turud intressimäärade tõstmist ei oodanudki. Pikemas perspektiivis on otsus tooraineturgude jaoks siiski suhteliselt parem, kui intressimäärade tõstmine.

USAs korrigeeriti saagiprognoose

Teraviljahinnad hakkasid nädala alguses tõusma, sest Wasde (World Agricultural Supply and Demand Estimate) korrigeeris reedel USA saagiprognoose oodatust rohkem. Samuti toetas hindu ka odavnev dollar.

Nädala keskel hakkasid hinnad aga uuesti kukkuma, sest mitmetes piirkondades USAs paranesid ilmastikuolud- ja prognoosid. Eriliselt ei aidanud kaasa ka Föderaalreservi otsus intressimäärad muutmata jätta.

USA nisu hind jõudis vahepeal 5 dollarini buššelist, kuid taandus neljapäeva õhtuks 4,84 dollarini buššelist. Kokkuvõttes tõusis hind nädalaga siiski 2,43 protsendi võrra. Maisi hind kallines aga 3,5 protsenti 3,82 dollarini buššelist. Sojaubade hind kallines 0,8 protsenti ja buššel maksab 8,815 dollarit.

Euroopa toidunisu hind jätkab langust

Konsultatsioonifirma Strategie Grains tõstis Euroopa Liidu teraviljasaagi prognoosi 3,6 miljoni tonni võtta 155,2 miljoni tonnini. See tähendaks, et Euroopa Liidu saak oleks eelmise aasta rekordilisest saagist vaid 1,5 miljonit tonni väiksem. Euroopa komisjoni vastav prognoos on 148,6 miljonit tonni ja USA põllumajandusministeeriumi (USDA) oma 154,1 miljonit tonni, kusjuures USDA tõstis prognoosi viimati eelmisel nädalal.

Strategies Grains tõstis ka pehme nisu ekspordiprognoosi 0,2 miljoni tonni võrra 27,0 miljoni tonnini. Eelmisel aastal eksporditi 35,2 miljonit tonni. See iseloomustab olukorda, kus Euroopast välja on raskem eksportida, sest maailma nisusaagid- ja varud on juba praegu väga suured. Sellel aastal on välisturgudel raske konkureerida.Viimastel nädalatel on toidunisu hinda survestanud hea saagikus. Nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Suurbritannias koristatakse rekordiliselt palju nisu. Nädala lõikes odavnes toidunisu hind Euronext turul 0,9 protsenti 167,25 euroni tonnist. Juulis saavutatud tippudest on hind odavnenud juba ligi 20 protsenti.

Maisi osas langetas Strategie Grains Euroopa Liidu saagiprognoosi aga 2,3 miljoni tonni võrra 57,4 miljoni tonnini, mis on kaheksa aasta madalaim tase. Peamiselt on maisi saagikust vähendanud kuum ja kuiv ilm.

Teistest Euroopa toorainetest odavnesid rapsiseemned 0,5 protsenti ja tonn maksab 363,25 eurot. Linnaseodra hind on 214 eurot tonnist ja kooritud piima tonn maksab 1693 eurot.Valge suhkru hind kallines aga 6 protsenti ja üks nael maksab 11,58 dollarit. Robusta kohv odavnes 0,3 protsenti 1579 dollarini tonnist.

Piimahinnad jätkavad jõulist taastumistGlobal Dairy Trade oksjoni piimahinnad tõusid sellel nädalal juba kolmandat kauplemissessiooni järjest. Hind tõusis rohkem kui futuuriturul, vahendab agrimoney.

Teisipäeval toimunud oksjonil tõusid hinnad võrreldes 1. septembril toimunud oksjoniga kokku 16,5 protsenti. Nüüd on hinnad jõudnud kõrgeimale tasemele alates aprillist.

 Hinnatõus ületab futuuride turul toimunud tõusu, mis viitas, et hinnad võiks kasvada 10-15 protsenti.

Rabobanki piimaturu analüütik Thomas Bailey ütles, et ostjad on lõpuks turul tagasi. „Need madalad hinnad on nõudlust suurendanud,“ ütles ta.

Samuti tõi Bailey välja ka hooajalised faktorid. „Hiina ostjad tulevad tavaliselt praegusel aastaajal turule. Hiina piimanõudlus suureneb ka selle tõttu, et kogutakse varusid uusaasta pidustusteks. Kui hinnad on nii madalal, miks mitte juba osta?“

Bailey nentis, et tõenäoliselt järsku ja suurt piimahinade kasvu jätkumist ei ole oodata. „Euroopa tootjad toodavad jätkuvalt väga palju piima. USA hinnad on aga omahinnast veel tublisti kõrgemal.“

Nafta hinnad tõusid

Nafta hinnad olid see nädal tõusuteel, sest USA teatas naftavarude vähenemisest esimest korda kolme nädala jooksul. Samuti vähenes ka tootmine, vahendab MarketWatch.

Hinnatõusule aitasid kaasa ka kauplejad, kes panustasid sellele, et intressimäärade tõus lükatakse madala inflatsiooni tõttu edasi.

West Texas Intermediate (WTI) toornafta kallines nädalaga 4,8 protsenti 46,6 dollarini barrelist. Brent tõusis 2,4 protsenti 48,98 dollarini.

„Tundub, et kauplejad võtsid nafta tootmise vähenemist kõige tõsisemalt,“ ütles Citi Futuresi energiafutuuride spetsialist Tim Evans.

Kolmapäeva hommikul teatas USA Energia- ja Informatsiooni Amet, et USA naftavarud vähenesid 11. septembril lõppenud nädalal 2,1 miljoni barreli võrra. Analüütikud ootasid 200 000 barreli suurust langust.

Samuti avaldati andmed, mis näitasid, et USA naftatootmine kukkus eelmisel nädalal 18 000 barreli võrra 9,12 miljoni barrelini päevas.