Sel koristushooajal on meieni jõudnud põllumeeste kaebused, et politsei kontrollib kombainide liikumist ja on kärme trahve tegema.
Probleemiks põllumeestele on see, et kui on vaja sõita näiteks kombainiga üle suurema sõidutee, siis millised nõuded peavad olema täidetud: kas on vaja sõidulehte, kas on vaja sõidumeerikut, kui suured on trahvid, millal on vaja saateautot kasutada jne.
„Teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrus nr 51 "Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri" sätestab, millise suuruse, laiuse ja massi kandevõimega sõidukid võivad eriloaga liigelda Eesti teedel. Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijaid vähemalt vastavalt erimääruses väljatoodud suurveoste laiustele ja pikkustele. Seadus paraku ei erista, kui pika marsruudi kombain või muu sõiduk ette võtab, mistõttu ei saa ka politsei rikkumise ees silma kinni pigistada,“ selgitas Kullamäe. „Sihtsuunitlusega politseioperatsioone me selleks ei korralda, kuid rikkumise ilmsiks tulemisel selle fikseerime.“.
„Eespool nimetatud nõuete eiramisel on sõiduk suureks ohuallikaks kaasliiklejatele, kelle jaoks võib olla häiritud nähtavus või osutub näiteks raskendatuks liikumine ruumipuuduse tõttu samal teelõigul. Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest karistatakse maksimaalselt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut,“ lisas Kullamäe.Uurisime, kas kombainiga põllule tööle sõiduks peab olema sõiduleht vormistatud.„Sõidulehte politsei ei kontrolli, seda kontrollib Maksu-ja Tolliamet kommertssõidukite puhul. Sõidumeerikut samuti kombainil vaja ei ole, sest tegemist on põllutööks ettenähtud tehnikaga,“ lausus Kullamäe. Määrus "Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad" on leitav
SIIT
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Metsloomade teele jooksmine on liikluses üks eestlaste suurimaid hirme. Seesami poolt läbi viidud kindlustusriski uuringu andmetel kardab 70% eestlastest metsloomale otsasõitu ning 21% vastanutest on seetõttu ka liiklusõnnetusse sattunud.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.