Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Praegu on Eestis olemas Peipsi sibula ja rohumaa lihaveise kavad, kuid meil on kindlasti veel palju selliseid tooteid, mis vääriksid oma kvaliteedikava," ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. "Toote eriomadused annavad lisandväärtust ning aitavad tarbijal eristada seda teistest samalaadsetest."

Uued toidukvaliteedikavad suurendavad põllumajandustootjate konkurentsivõimet, kuna turule jõuavad kõrgema lisandväärtusega põllumajandustooted. "Tavatoodetega võrreldes lähtutakse rangematest tootmisnõuetest või erilistest tootmisviisidest, mida kavaga liitunud tootjad on otsustanud rakendada," selgitas Lemetti.

Toidukvaliteedikavas osalejad läbivad iga-aastase kontrolli tagamaks kvaliteetne toode ja tootmisprotsess. Toidukvaliteedikava rakendav tootjarühm võib lõpptoote märgistusele lisada sõnaühendi „riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava" ning viidata märgistusel selle toote erilisele omadusele, toidukvaliteedikava tunnustamisele ja riikliku järelevalve all olemisele.

Toidukvaliteedikava raames toodetud toodetest teavitamise ja müügiedenduse toetamiseks ning toidukvaliteedikavades osalemise toetamiseks on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames ette nähtud eraldi toetusmeetmed, mille esimesed taotlusvoorud on kavandatud 2016. aastasse.

Määruse leiad SIIT.