• 13.10.15, 14:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toomas Vitsut: Kas Maa-amet tegeleb riigivargusega?

Toomas Vitsut sõnas eile parlamendis toimunud maareformi teemalisel arupärimisel, et tema hinnangul on maareformi käigus aastaid toimunud ebaseaduslik maa omastamine.
„Maavarguse skeem maareformi käigus on iseenesest lihtsakoeline. Kodanik erastas maareformi käigus plaani- ja kaardimaterjali alusel maad ja metsa ning nõustumise märgiks kirjutasid kõik osapooled alla piiriprotokollidele, mis omakorda oli aluseks erastatava maa ja metsa hinna määramisel ning riigile tasumisel, sealjuures määratakse hind ruutmeetri täpsusega. Mainitud riigivargus pannakse aga toime piiride looduses tähistamisel,“ sõnas Toomas Vitsut. "Nnimelt võimaldab Maa-amet ostjatel otsida metsast või põllult mõne kivi ning mõõta piir ümber selle. Maa-amet nimetab seda piiride täpsustamiseks. Selle asemel, et viia piiritähis juba eelnevalt kokku lepitud ja allkirjadega kinnitatud piiripunkti juurde, võimaldatakse piiripunkt viia nn piiritähise juurde. Selle tulemusena tekib uus erastamise käigus omandatud maaüksusest suurem ala, kus juurde mõõdetud maa ja metsa eest pole riigile tasutud,“ sõnas Riigikogu õiguskomisjoni liige Toomas Vitsut.
Saadik lisas: „Maareformi on läbi viidud pika aja vältel ning esimene kanne tehti maakatastrisse juba 1992. aastal. Kuna erastamisel on ostjate arv suur, siis on ka võimalik riigivargusega tekitatud kahju tõenäoliselt väga suur. Kuidas hinnata olukorda, kus jagatakse riigile kuuluvat maad ja metsa ilma igasugust tasu vastu saamata ja kedagi ei huvita? Leian, et tegemist on, kas suurejoonelise riigivargusega või äärmise ükskõiksusega, mis vajab põhjalikumat uurimist,“ lõpetas Toomas Vitsut.
Loe lisaks keskkonnaminister Marko Pomerantsi vastuseid SIIT.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele