Mööduvat aastat võtavad kokku kuus Maaülikooli Noorte Põllumeeste Klubi liiget, rääkides sellest, kuidas neil on aasta läinud, millised on nende tulevikuplaanid ja mida nad arvavad meie põllumajanduse olukorrast.
Eelmise aasta detsembris liikusid ringi Noorte Põllumeeste Klubi (NPK) kalendrid, mis loodetavasti jõudsid paljude põllumeeste kodudesse. Ka sel aastal jätkati traditsiooni ning kalendreid, mis ootavad oma kodu, on veel alles nii mõnigi. Kes pole veel kuulnud Noorte Põllumeeste Klubist, siis järgnevalt on väike ülevaade klubi tegemistest ning intervjuud mõne liikmega.
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi juures tegutseb NPK klubi. Need, kes on kokku puutunud taimekasvatusega teavad, et tähed N, P ja K sümboliseerivad kolme olulisemat taimetoiteelementi. Klubi puhul tähendasid need tähed lühendit klubi nimest – Noorte Põllumeeste Klubi. Organisatsiooni kuuluvad noored, enamjaolt põllumajandust õppivad EMÜ tudengid, kuid ka kooli vilistlasi, õppejõudusid ning teiste erialade tudengeid. Hetkel on liikmeid kokku 70.
Klubi eesmärgiks on põllumajanduse ja aianduse alaste praktiliste teadmiste tõstmine ja nimetatud valdkonna arengule kaasa aitamine. Selleks külastatakse erinevaid ettevõtteid ning korraldatakse kuus korra üks vestlusõhtu. Näiteks on poliitikutest külas käinud Ivari Padar, Urmas Kruuse, Jaan Sõrra, põllumeestest Tõnu Post, Raivo Musting. Samuti on külastatud nii Kevili kui ka Wiru Vilja terminale, talunikke nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks eelpooltoodule ei unusta klubi ära ka meelelahutuslikku poolt – korraldatakse koos teiste seltsidega ühiseid üritusi ning projekte.
Autor: Diana Salf
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.