Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Olulised muudatused Veeseaduses
16. jaanuarist kehtima hakanud uus Veeseadus sätestab põllumeestele uued nõuded. Vaata, mis on muutunud.
„Seoses 16. jaanuarist kehtima hakkava uue Veeseadusega peaksid põllumehed olema tähelepanelikud uute nõuete täitmisel. Silmas tuleks pidada seda, et alates 16. jaanuarist hakkab kehtima nõue, milles alusel võib sõnnikut (kuivaine sisaldus alates 25%) auna ladustada alates 1. veebruarist, sest muutunud seaduse kohaselt on sõnniku auna ladustamine keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini,“ ütles EPKK keskkonna valdkonna juht Ann Riisenberg uut seadust tutvustades.
„Mitmed veeseaduse muudatused toovad põllumeestele ka leevendust, näiteks nitraaditundlikul alal hakkavad kehtima sarnased nõuded kogu Eestile. Väetamisel on lubatud arvestada taime toitainete vajadusega, siiski ei tohi ühe hektari kohta panna sõnnikuga rohkem kui 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit. Kasutatud fosfori kogust arvestatakse viie aasta keskmisena,“ lisas Riisenberg.
Uue seaduse kohaselt lubatakse Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel põllumeestel karjatada loomi ka mererannikul.
Kevadel peaksid tähelepanelikud olema need põllumehed, kelle põllud on kalletega aladel. Täpsemad nõuded kehtestatakse eraldi määrusega, mis on praegu valmimisel.
„Mitmed olulised uued nõuded Veeseaduses lisanduvad põllumeestele aastatel 2021 ja 2023. Uute nõuete rakendamine toob põllumeestele kaasa suure investeeringute vajaduse, milleks tuleks võimaluse korral juba praegu teha ettevalmistusi,“ rõhutas Riisenberg.
Ülevaate muutunud veeseaduse nõuetest leiad SIIT.
Jaga lugu 
Liitu Põllumajanduse iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad: