- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olulised muudatused Veeseaduses
„Seoses 16. jaanuarist kehtima hakkava uue Veeseadusega peaksid põllumehed olema tähelepanelikud uute nõuete täitmisel. Silmas tuleks pidada seda, et alates 16. jaanuarist hakkab kehtima nõue, milles alusel võib sõnnikut (kuivaine sisaldus alates 25%) auna ladustada alates 1. veebruarist, sest muutunud seaduse kohaselt on sõnniku auna ladustamine keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini,“ ütles EPKK keskkonna valdkonna juht Ann Riisenberg uut seadust tutvustades.
„Mitmed veeseaduse muudatused toovad põllumeestele ka leevendust, näiteks nitraaditundlikul alal hakkavad kehtima sarnased nõuded kogu Eestile. Väetamisel on lubatud arvestada taime toitainete vajadusega, siiski ei tohi ühe hektari kohta panna sõnnikuga rohkem kui 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit. Kasutatud fosfori kogust arvestatakse viie aasta keskmisena,“ lisas Riisenberg.
Uue seaduse kohaselt lubatakse Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel põllumeestel karjatada loomi ka mererannikul.
Kevadel peaksid tähelepanelikud olema need põllumehed, kelle põllud on kalletega aladel. Täpsemad nõuded kehtestatakse eraldi määrusega, mis on praegu valmimisel.
„Mitmed olulised uued nõuded Veeseaduses lisanduvad põllumeestele aastatel 2021 ja 2023. Uute nõuete rakendamine toob põllumeestele kaasa suure investeeringute vajaduse, milleks tuleks võimaluse korral juba praegu teha ettevalmistusi,“ rõhutas Riisenberg.
Ülevaate muutunud veeseaduse nõuetest leiad SIIT.
Seotud lood
Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud põhja- ja pinnaseveest leitud taimekaitsevahendijääkide hulk. Lisaks on nende kogus suurenenud ka pinnase proovides.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele