• 30.05.16, 11:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kartulikasvatajatele valmisid Põllumajandusameti ja PRIA koostöös kaardikihid

Põllumajandusamet kontrollib nii seemne- kui tarbekartuli tootjate põlde, et kaardistada Kartuli-kiduussi leiukohad.
Põllumajandusamet kontrollib nii seemne- kui tarbekartuli tootjate põlde.
  • Põllumajandusamet kontrollib nii seemne- kui tarbekartuli tootjate põlde.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kartuli-kiduussiga (Globodera spp.) saastunud ja sellest vabade alade kaardikihid on kättesaadavad kõigile huvilistele Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/.) tsüste, teistes Euroopa riikides esinevat valkjat kartuli-kiduussi (Globodera pallida) siiani tuvastatud ei ole. spp.) on ohtlik taimekahjustaja, mille kohta saab lisateavet Põllumajandusameti veebilehelt siin.
Kaardikihid on abiks tootjatele kartuli kasvukoha valikul. Veebikaardil kuvatakse kiduussiga saastunud alad, millel on leitud elujõulised kiduussi tsüstid ja kehtestatud sellest tulenevalt viljeluspiirangud. Kiduussist vabade alade kihil kuvatakse eelneval ja käesoleval aastal kontrollitud põllud, millel elujõulisi kiduussi tsüste ei ole leitud. Kihi valik aktiveerub, kui kaarti suurendada. Infoaken, mis avaneb konkreetsel põllul vajutades, kuvab proovivõtu aja ja ala suuruse. Saastunud põldudel kuvatakse ala suurus, kehtestatud tõrjemeede ning selle kohaldamise algus- ja lõppaeg. Veebikaardi info uueneb kord ööpäevas.Põllumajandusamet kontrollib nii seemne- kui tarbekartuli tootjate põlde. Igal aastal kontrollitakse ligikaudu 100 põldu. Eestis on seni leitud ainult kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis
Kartuli-kiduuss (Globodera

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele