Kompostitootjad on range kontrolli all

Jäätmekäitlejate mõtted aitab ellu viia jäätmete taaskasutusklaster, mille eesmärgid on suurendada ettevõtete lisandväärtust ning uute toodete-teenuste ja ekspordikäivet - juhul kui jäätmetest toodetud kaupu suudetakse müüa. Lisaks on eesmärk edendada koostööd ettevõtete vahel ning ka teadusasutustega, kirjutab 16. juuni Äripäev tööstuse rubriigis.

Üks orgaaniliste jäätmete kasutamise lihtsamaid võimalusi on nendest komposti valmistamine. See on paljudele aiapidajatele tuttav tegevus, ent komposti tööstuslikust tootmisest on saanud Eestis hea näide teadusasutuste ja ettevõtete koostööst, rääkis EJKL jäätmepäeval Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu ettekandes "Edu võti – ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö".Komposti küll toodeti, aga selle omadusi ei tuntud. Nii alustati maaülikoolis selle omadusi puudutavaid uuringuid, mille järel töötati koostöös keskkonnaministeeriumiga välja biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded. 2013. aastal võeti vastu määrus biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuete kohta, mis esitas kompostitootjatele kindlad kvaliteedikriteeriumid. Määruse töötas välja keskkonnaministeerium ja selle täitmist kontrollib SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus. Teisisõnu, kui jäätmejaamad soovivad edaspidigi neile toodud prügist komposti toota, siis on selleks vaja sertifitseerimiskeskusest luba, mis kinnitab, et kompostimise protseduur ja lõpptoode vastab nõuetele. 

 

Sertifikaadi puudumisel sobib ka keskkonnakompleksluba

Sertifitseerimiskeskuse juhatja Allan Pohlaku sõnul tehakse ohutus- ja kvaliteedinäitajate hindamiseks vajalikud katsed ja mõõtmised akrediteeritud laboris, järgides standardeid või muid usaldusväärseid analüüsimeetodeid. Sertifikaadi saanud tootjat kontrollitakse kord aastas, kui ilmnevad probleemid, võib kontrollide arvu suurendada. Kvaliteedimõõtmised korraldatakse arvestusega, et iga kompostipartii saaks kontrollitud, komposti tootja peab seejuures ise tagama, et kompost, mis ei vasta määruses nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei jõuaks turule.

"Kui tootmiskorralduses või lõpptootes ilmnevad puudused, peab komposti tootja need määratud tähtajaks kõrvaldama. Kui ka siis ilmnevad probleemid, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi lihtsalt kehtetuks,” märkis Pohlak.

ASile Väätsa Prügila on juhatuse liikme Aivar Lõhmuse sõnul juba väljastatud sertifikaat, mis tõestab ettevõtte poolt komposti saamiseks kasutatava tehnoloogia ja lõpptoote sobivust kehtestatud nõuetele. Sellele eelnes mitmeaastane koostöö nii Eesti Jäätmekäitlejate Liidu kui ka maaülikooliga. Lubade saamiseks tehti koostööd keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ning veterinaar- ja toiduametiga.

 

ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus juhatuse liikme Kertu Tiitso sõnul on nende ettevõte taotluse esitanud, ent sel pole veel kinnitust. Seniks reguleerib komposti tootmist keskkonnakompleksluba, mis suunab biolagunevad jäätmed taaskasutusse. "

Meie komposti kvaliteeti kontrollib lisaks ka veterinaar- ja toiduamet, mille nõudmisel tellime laboritest komposti analüüse. Lõplik taaskasutus tähendab seda, et toodetud komposti on lubatud müüa. Kogu info komposti kohta, sealhulgas analüüsid, on avaldatud meie ettevõtte veebilehel,” märkis Tiitso. '

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.