18. august 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viljalõikust takistavad vihmased ilmad

Vihmased ilmad takistavad viljalõikust
Tänavuse suve lõpu heitlikud ilmaolud on seadnud keerulisse olukorda teraviljakasvatajad. Suurem osa vilja on Põltsamaa piirkonna viljakasvatajate sõnul veel põllu peal, selle kättesaamine oleneb nüüd edasistest ilmadest.

Kui nädal algas päikesepaistelise ilmaga, siis juba teisipäeval levis vihmasadu üle Eesti. Ilmateade andis üheksale maakonnale lausvihma hoiatuse. Kuningamäel asuva osaühingu Viraito juhataja Toivo Kensi sõnul hakkab koristamise venimisega paraku ka vilja kvaliteet kannatama. Ettevõte kasvatab teravilja 280 hektaril, millest koristada on siiani jõutud vaid väike osa.

„Enamik vilja on meil veel põllult koristamata. Põhiline töö on alles ees. Vihmade vahel koristame ja vili on nii märg, et ka kuivatamise peale kulub rohkem ressurssi. Üldiselt on saak aga üle keskmise - võib rahule jääde," kõneles Kens. Kuivi päevi, mis vihmasadude vahele jäävad, kasutatakse maksimaalselt ära ning kombain on põllul. „Kui nädala algul vilja koristasime, siis oli niiskus 32-33 protsenti, õhtuks aga juba 25 protsenti," nentis ta. Lisades, et uued tööd tulevad juba peale, näiteks silo tegemine. "Eesti on ilma poolest väga suur maa — kuuldavasti näiteks mõnel pool on ka juba 80 protsenti viljast jõutud ära koristada." Ka Pajusi vallas teravilja kasvatavLembit Paal Pajusi ABF-ist märkis, et tänavused ilmad on viljakasvatajate jaoks murettekitavad. „Suurt paanikat siiski veel ei ole, kuna näiteks talinisu ja hilisemad odrad pole veel valmis. Midagi oleme saanud juba põllult ka koristada, kuid suurem osa koristamisest seisab veel ees. Kui hea viljasaak tuleb, veel öelda ei oska. Seda saab otsustada alles siis, kui vili salves," märkis Paal. Vihmaste ilmade jätkumine võib talunikule kaasa tuua rea probleeme, raskendades lisaks viljale ka allapanupõhu ja loomasöötade varumist. „Kujutan ette, et kõik põllumehed on praegu murelikud. Esiteks ei saa vilja füüsiliselt kätte, teiseks aga toiduvilja kvaliteet ka langeb. Kui koristada ei saa, siis ühel hetkel võib juhtuda ka see, et vili läheb peas kasvama, mida on varasematel aastatel ette tulnud. Nii olime ühel aastal sunnitud 130 hektarit nisu maa sisse kündma. Just talinisu puhul on suur mure, et saagi õigel ajal kätte saaks," nentis Paal.Vihmasajud on muutnud keeruliseks ka masinatega põldudele pääsemise. „Lisaks on põllud muutunud järjest kehvemaks, mis teeb lõpuks keeruliseks ka söödavarumise. Ka allapanu põhk ja söödapõhk tuleb kuivalt kätte saada. Silo on väga keeruline teha, kui vihmasajud jätkuvad. Kuid oleme optimistlikud ja loodame, et ilmad lähevad paremaks," võttis ettevõtte juht jutu kokku. Pajusi ABF kasvatab teravilja kaheksasajal hektaril, varem on ettevõte oma põldudel vilja kasvatatud ka 1300 hektaril, kuid seoses loomade arvu suurenemisega on järjest rohkem maad söödakultuuride all. Kolmesajal hektaril kasvatab Pajusi ABF viimasel paaril aastal ka maisi.Allikas: Vali Uudised, 17. august 2016

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960