Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 18. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pööre on märgatavalt langenud tapamahtudes, seda nii veiste kui ka sigade osas.  Kui tapamahud langevad, siis langeb ka eksport. Eksport on tänavu langenud ligi 10%  ja samavõrra on kasvanud import. „See on trend, mis mind hirmutab,“ märkis Horm.

Tapamahtude drastilise kukkumise põhjus on Eestis endiselt möllav sigade katk ja Euroopas ületootmisest tingitud hinnasurve. Eesti turule saab mujal toodetud liha vabalt tulla, kuid Eesti liha väljaviimine on raskendatud. „Oleme taas peale Nõukogude Liidust lahkumist saanud punaseks maaks, meie kaart on kõige punasem kogu maailmas,“ märkis Horm.

Kõige suurem ja selgem muutus on näha loomade arvus.

„Me oleme netoimportöörideks muutunud,“ rääkis Horm. „Varem eksportisime aastas 120 000  elussiga, siis nüüd vaid 14 000 siga. Kunagi pole Eestisse elussigu sisse toodud, aga sel aastal oleme toonud sisse 24 000 siga. Sealiha import on samuti päris märkimisväärne.“Kui eksport kinni kukkus, siis elussigade ekspordi langus oli suurem kui impordi kasv ja Eestis kadus 20 000 siga kaardilt. Nüüd on tekkinud palju väikeseid lihapoode. Seakasvatajad töötlevad ise oma liha ja müüvad otse tarbijatele. „Tootjad saavad töötlejaks, Vaste-Kuuste seatööstuse ostsid ära kasvatajad, pankrotistunud Rei lihatööstuse samuti,“ tõdes Horm.  „Lõuna-Eestis käib käest kätte lihakaubandus.“Eesti, kes on end alati sealihaga suutnud varustada, ei suuda seda täna enam. Isevarustuse tase sealiha osas on langenud 80%le. Rahaliselt on  lihatööstuste käibes väike kasv, sest inimesed ostavad kallimaid asju ja mugavustooted. Vähem ostetakse keeduvorste, grillvorste ja viinereid.  Kurioosne on see, et ajal, mil Atria Soome sai Hiina ekspordiloa, kutsus Eesti oma esindaja Hiinast tagasi.Merike LeesPR Strategies OÜ