Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 17. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnahoidlik sõnnikukäitlemine on kulukas, kuid toob kasu

Keskkonnahoidlik sõnnikukäitlemine on kulukas, kuid toob kasu
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel valmis Eesti Taimekasvatuse Instituudis uuring, milles võrreldakse turul kättesaadavaid sõnnikulaotamise tehnoloogiaid.

Uuringu peamiseks eesmärgiks on anda erapooletu ülevaade, mille alusel põllumehed saaksid teha otsuseid nüüdisaegse, efektiivse ja keskkonnasõbraliku sõnnikulaotamise tehnoloogia valikul.

„Sõnnik on väetusaine, mille õigel käitlemisel on võimalik tõsta nii saagikust kui ka mulla kvaliteeti. Uuring tutvustab nüüdisaegseid sõnnikulaotamise tehnoloogiaid Eestis ja Lätis, sh nende sobivust erineva suuruse ja tootmissuunaga põllumajandusettevõtete jaoks. Eesti-Läti koostööprojekti GreenAgri raames valminud põhjalik uuring peaks andma vastused küsimustele, kas ja millal tasub soetada ettevõttele sõnnikulaotamise tehnikat või millal oleks otstarbekas mõelda laotamisteenuse sisse ostmisele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.Riisenbergi sõnul võrreldi uuringus Eestis ja Lätis enamlevinud sõnnikulaotureid, uuriti nende funktsionaalsust ja majanduslikke aspekte, sh masinate maksumus, ülalpidamiskulud, tasuvusarvutused seadmete ostmisel, rentimisel ja teenustöö kasutamisel. Samuti anti ülevaade teistes Läänemere piirkonna riikides kasutatavatest uuenduslikest sõnnikulaotamise tehnoloogiatest. Seega annab uuring põllumehele põhjendatud ja praktilisi soovitusi laotamismasinate valikuks lähtuvalt ettevõtte eripärast.„Uuringu koostamisel arvestati ka Veeseaduse kavandatavate muudatustega, mis lühendavad väetiste, ka sõnniku, laotamisperioodi ja seavad  piirangud kasutatavale tehnoloogiale – näiteks paisklaotamise keelustamine,“ lisas Riisenberg.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Läti Põllumeeste Parlamendiga viib aastatel 2015-2019 läbi projekti "GreenAgri", mille eesmärgiks on vähendada Eestis ja Lätis põllumajandustegevusest taimetoitainete pinnavette leostumist ning sealt edasi Läänemerre kandumist, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. Projekti "GreenAgri" elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere Programmi 2014-2020 raames. Uuringuga saab tutvuda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960