• 13.12.16, 10:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab üliõpilastele ühekordset stipendiumi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksab taas ühekordset õpitoetust, mis on mõeldud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade üliõpilastele.
Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab üliõpilastele ühekordset stipendiumi
  • Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab üliõpilastele ühekordset stipendiumi
  • Foto: Andras Kralla
Sel aastal pälvisid ühekordse õpitoetuse suurusega 500 eurot kaks Eesti Maaülikooli tudengit: DagniAlice Viidu, kes õpibveterinaarmeditsiini õppekaval,ning Taavi Todi, kes õpibtoiduainete tehnoloogia õppekaval.
Toetuse taotlemiseks tuleb õpilasel täita ankeet, kus tuuakse välja oma erialane tegevus nii koolis kui kooliväliselt ning kirjutatakse essee, kus selgitatakse, kuidas seotakse oma tegevuse maaeluga nüüd või tulevikus. Lisaks arvestatakse keskmist hinnet ning kooli soovituskirja. Sel aastal esitas taotluse toetuse saamiseks 17 üliõpilast.„Selle aasat stipendiumi saajad on olnud aktiivsed osalejad väljaspool ülikooli toimuvatel üritustel, aga ka hea keskmise hindega, mis näitab nende huvi õpitava eriala vastu. Esseesid lugedes oli tunda, et noortel on kindel teadmine ja eesmärk, kuhu poole pürgida peale ülikooli lõpetamist,“ iseloomustas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige ja toetuste andmise komisjoni esimees Andres Vinni ühekordse õpitoetuse saanud üliõpilasi.Toetusesaajad määrab komisjon, kuhu kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, ajalehe Maaleht ning sihtasutuse Erametsakeskus esindajad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele