• 22.12.16, 10:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

KIK hakkab koondama

Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarve on 12% väiksem kui sel aastal. Kuna KIKi kaudu suunatav toetusraha väheneb märkimisväärselt, vähendab asutus ka töötajate arvu.
Suurem osa keskkonnatasudest laekub põlevkivi kasutamiselt.
  • Suurem osa keskkonnatasudest laekub põlevkivi kasutamiselt.
  • Foto: Äripäev AS
Esindused maakonnas säilivad ning võtavad enda kanda ka osa seni Tallinnas asunud spetsialistide tööst.
„Riigi töökohad peavad jääma ka maakondadesse, seetõttu oli see üks aluspõhimõte, millest muudatusi planeerides lähtusime," ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants.Muudatus on toimunud ka KIKi juhtimises. Ainukese juhatuse liikmena jätkab tööd Veiko Kaufmann, kes on asutuse eesotsas olnud üle nelja aasta.KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.Keskkonnatasude vähendamise on tinginud eelkõige n-ö põlevkivitööstuse päästepakett, mille valitsus kevadel vastu võttis ning mille alusel külmutatakse sektori ressursitasud.Samuti on vähenenud KIKi kaudu suunatavad Euroopa Liidu struktuurivahendite summad. Perioodil 2007-2013 oli toetusraha 730 miljonit eurot, käimasoleval perioodil 2014-2020 on seda 588 miljonit eurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele