Börs: toorained näitavad odavnemist
Nädala börsiuudised: piimahinnad langesid järsult; puuvilla hinnad peaksid stabiilselt tõusma hakkama; Suurbritannia rapsi külvipind väheneb tublisti; nafta hind langes alla 50 dollari barrelist; toorained üldiselt odavnemas.
Piimahinnad langesid järsult
Selle nädala teisipäeval toimus järjekordne Global Dairy Trade piimaturu oksjon, kus hinnad tegid järsu languse, vahendab agrimoney.
Global Dairy Trade indeks, mis kajastab piimatoodete hindu kahel korral kuus, kukkus eelmise oksjoniga võrreldes 6,3 protsenti. Eelmisel oksjonil kukkusid hinnad 3,2 protsenti.
Kooritud piima pulbri hind kukkus oksjonil lausa 15,5 protsendi võrra (viimase viie kuu madalaim tase), täispiima pulber odavnes 12,4 protsenti ning jõudis viimase nelja ja poole kuu madalaima tasemeni. Ka teiste piimatoodete hinnad langesid.
Uus-Meremaal asuva ASB Banki analüütikud prognoosisid, et hinnad võivad langeda kuni 10 protsenti, sest Uus-Meremaa piimatootmine on tänu soodsale ilmastikule tõusnud ning see surub hindu allapoole.
„Ma ütleks, et GlobalDairyTrade oksjonil kaubeldava kooritud piima hind on olnud palju kõrgem kui USAs ja Euroopas ning nüüd on see vahe lõpuks kahanema hakanud,“ nentis Rice Dairy maakler John Spainhour.
Ka Euroopas langesid hinnad tublisti – kooritud piima pulbri tonnihind kukkus nädalaga 4,6 protsenti 1788 euroni.
Puuvilla hinnad peaksid stabiilselt tõusma hakkama
Puuvila hinnad peaksid stabiilselt tõusma hakama, sest nõudlus ületab edaspidi tootmist, teatas Austraalia toorainete büroo (Abares).
Abares prognoosib, et puuvilla hinnad peaks sellel hooajal püsima keskmiselt 78 sendi juures naelast. See on 1 sendi võrra kõrgem kui Rahvusvahelise Puuvilla Nõukogu prognoos.
2017-2018 peaks keskmine hind olema 80,4 senti naelast ning aastatel 2021-2022 juba 88 senti naelast.
Hinnatõusu peaks tagama ülemaailmsete varude vähenemine. Kaks aastat tagasi olid varud veel 24,3 miljonit tonni, 2021-2022 hooajaks peaks varud kukkuma aga 16 miljoni tonnini.
Prognoositakse, et järgmisel hooajal tõuseb maailma puuvilla tootmine 1,8 miljoni tonni võrra 24,7 miljoni tonnini. Peale järgmist hooaega peaks kasv olema edaspidi umbes 2 protsenti aastas.
Suubritannia rapsi külvipind langeb järsult
Suurbritannia põllumehed on rapsi külvamisest loobunud veelgi laialdasemalt kui AHDB büroo raportis kirjutati, selgub Origin Enterprisesi andmetest. Isegi Rumeenia külvipind peaks olema suurem.
Origin Enterprises, mis omab Agrii agronoomiafirmat, hindab, et Suurbritannia talvine rapsi külvipind ulatub umbes 500 000 hektarini. Ajalooliselt on britid olnud Euroopas suuruselt kolmandat rapsikasvatajad.
„See tähendab, et eelmise aastaga võrreldes väheneb külvipind umbes 10 protsenti,“ teatas Origin Enterprises.
See on tunduvalt suurem langus kui kolmapäeval ilmunud AHDB büroo raportist võis lugeda – seal oli hinnatud, et külvipind väheneb vaid 1protsendi võrra.
Põllumehed on mitmetes Euroopa piirkondades loobunud rapsi kasvatamisest, sest Euroopa Liit keelas ära neonikotinoidid (putukamürk), mis pani maakirbu (psylliodes chrysocephalus) levima. Põllumehed ei taha võrra rapsi külvamise riski, sest neil ei ole piisavalt vahendeid kahjuritega võitlemiseks.
Tõsi, mitmetes piirkondades on külvipind ka suurenemas – näiteks Ukrainas ja Rumeenias. Rapsi hinnatõus on selle külvamise paljude põllumeeste jaoks atraktiivsemaks muutnud.
Rapsiseemnete hind langes nädalaga 2 protsenti ja tonn maksab 412,5 eurot.
Toidunisu hind odavnes 1,4 protsenti ja tonn maksab Euroopas 174 eurot. Hinnalangus põhjuseks on tõenäoliselt USA börs, kus toorained odavnesid järsult. Maisi hind kukkus 3,9 protsenti ja nisu odavnes 2,9 protsenti. Kummagi buððel maksis reedeks vastavalt 3,66 ja 4,42 dollarit. Sojaubade hind langes 4,1 protsenti 10,05 dollarini.
Kakao kallines nädalaga aga 0,6 protsenti ja kohvi (robusta) lisas 1,6 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 1907 ja 2157 dollarit.
Nafta hind langes alla 50 dollari barrelist
Üleüldiselt on tooraineturud surve all, sest nafta hind on sellel nädalal tublisti langenud.
Neljapäeval kukkus naftabarreli hind üle pika aja alla 50 dollari. Suure languse põhjustas USA otsus pumbata rohkem naftat ajal, mil OPECi riigid on leppinud kokku tootmise vähendamises, et hindu stabiliseerida.
Brenti toornafta odavnes nädalaga 5,9 protsenti ja WTI kukkus lausa 6,8 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 52,58 ja 49,73 dollarit.
USA naftatootmine suurenes Energiaagentuuri andmetel sel nädalal 9,09 miljonile barrelile päevas ning USA on öelnud, et plaanib tõsta tootmist 10 miljonile barrelile, mis sisuliselt nullib OPECi riikide tootmispiirangud (kokku otsustati päevast tootmist vähendada 1,6 miljoni barreli ulatuses)
Saudi Araabia energeetikaminister Khalid Al-Falih hoiatas selle nädala alguses "roheliste idude" eest, mis USA naftatööstuses "ehk liiga kiiresti kasvavad". ConocoPhillipsi juht Ryan Lance ütles sellepeale, et need "idud" näivad talle juba "puudena".
Rotterdami 95 bensiini hind kukkus 5,2 protsenti ning tonn maksab 512,75 dollarit. Tõenäoliselt on peagi oodata ka bensiini hinnalangust Eesti tanklates.
