Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva

21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil rahvusvahelist metsapäeva, mille tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks.

Sel aastal pööratakse metsapäeval enim tähelepanu metsale kui taastuvale energiale.

Rahvusvahelise metsapäeva üks eesmärke on pöörata tähelepanu vihmametsade hävimisele, aga ka sellele, et väga paljude inimeste elatusallikad sõltuvad metsast – selle majandamisest või metsast saadavast toidust.Kas teadsite, et metsadest pärineva puidu energia on maakera suurimaks taastuva energia allikaks andes ligikaudu 40% taastuvast energiast. See on enam kui ükski teine taastuva energia liik, näiteks päike-, hüdro- või siis tuuleenergia. Üks kolmest majapidamisest (2,4 miljardit inimest) kasutab puukütet, mille hulgas on puusüsi toidu valmistamiseks, vee kuumutamiseks ja majade kütteks. Varustades vajaliku energiaga ohutu ja tervisliku toidu valmistamist on puidul põhinev küte peamine toidu ohutuse ja tervislikuse tagaja.Kui metsi majandatakse jätkusuutlikult, siis puidu põletamisel atmosfääri paisatav süsihappegaas moodustab kinnise tsükli: uued istutatud puud seovad kasvades enam süsihappegaasi, kui vabanes eelmiste puude põletamisel. Kasutades aga näiteks fossiilseid kütuseid nagu kivisüsi, nafta või looduslik gaas, siis jätkusuutlik metsade majandamine  aitab võidelda kliimamuutustega.Ligikaudu 50% puidust, mis maakeral varutakse (ehk ligikaudu 1,86 miljardit kuupmeetrit), kasutatakse energia tootmiseks: toidu valmistamiseks, kütteks, elektri tootmiseks jne. Aafrikas on see protsent 90 ja Aasias 60.WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel põhjustab kahjuks saastunud õhk igal aastal 4.3 miljoni inimese surma –  enam kui malaaria, tuberkuloos ja HIV/AIDS kokku. Selle tõttu töötatakse selles suunas, et propageerida efektiivsemaid puiduga kütmise võimalusi, eelkõige kaasaaegseid ahjusid, mis tagavad puhtama siseruumide õhu, väiksema reostuse ja puidu kulu.Puidust saadav energia on paljudele majapidamistele oluliseks sissetulekuallikaks. Ligikaudu 883 miljonit inimest, eelkõige arengumaades, on hõivatud osaliselt või täis tööajaga puiduenergia sektoris. Nendest üle 700 miljoni on naised või tüdrukud, kes tihti tasuta tegelevad küttematerjali korjamisega.   Tänane teadmiste tase võimaldab toota puidu jäätmetest biodiislit ja muud kütet, mida on võimalik kasutada autodes ja lennukites. 2016. aastal kasutas lennufirma Alaska Airlines esmakordselt kommertslendudel lennukikütet, mis oli valmistatud metsa varumisel tekkinud puidu jäätmetest.Puidupelletite tootmine on kasvanud 28 miljoni tonnini aastal 2015. Kogu see tootmine on kontsentreerunud peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Puidupelletid valmistatakse peamiselt saepurust ja puidu jäätmetest, mis tekivad palkide töötlemisel, mööbli valmistamisel jne. ning vahel ka spetsiaalselt selleks otstarbeks kasvatatud puudest. Õigesti istutatud puud linnades pakuvad päikesevarju ja alandavad õhutemperatuuri 2 kuni 8 kraadi C võrra ning vähendavad suvel õhu konditsioneerimise vajadust 30 % võrra. Metsast pärinev toit nagu lehed, viljad, pähklid, seened, mesi ja putukad on pikka aega olnud eelkõige linnadest väljaspool asuvatele inimestele oluliseks toidu allikaks, andes neile tähtsaid vitamiine ja mineraale. Keskmisena me sööme inimese kohta 11 kg metsast pärinevat toitu aastas.Head metsapäeva!

ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisektori vajadustega;

DISKUSSIOON: Metsa vähe või palju?;

Runo Ruubel: Petitsiooni poolt olles oled metsa vastu;

Margus Ameerikas: Nii nagu põld, vajaks ka mets väetamist.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960