Uus tulija turul: Viru Seeme alustab uute sortidega

Sobivate sortide leidmiseks rajatakse pidevalt võrdluskatseid ka oma tootmispõldudel Avispeal, Lääne-Virumaal. „Valime välja sordid, milles ise kindlad oleme. Lähtume põhimõttest - mis sobib meie tootmisse, töötab suure tõenäosusega ka mujal,“ lisas Läänemets. Viru Seemne eeliseks peabki ta just seda, et tegutsetakse tootmisettevõtte kõrval ning tänu sellele mõistetakse, mis põllumehele sordivalikul oluline on. Samuti võimaldab see kasvatusalaseid kogemusi seemnega kaasa anda. „Kui tavapäraselt on sordivõrdluskatsed vaid väikesed lapid katsepõllul, siis meie teeme tavaliselt suuremad tootmiskatsed, ca 1 hektar ühe sordi kohta, mis võimaldab sorte paremini tootmistingimustes hinnata. Katsete tulemusi kasutame oma sordiportfelli jaoks sortide valimisel. Samuti saame sealt kohe infot selle kohta, kuidas üks või teine sort end just tootmistingimustes üleval peab,“ ütles ta ja lisas, et möödunud kevadel oli võrdluses neil kokku 5 suvinisu DSV-lt ja KWS-ilt. „Sel aastal katsetame uusi talinisusid Saaten Unionilt ja KWS-ilt. Võrdlusesse tuleb ka 4 uut ja varast, madala FAO numbriga maisisorti KWS-ilt.“

Tänaseks on Viru Seeme Soome aretaja Boreali varajaste odrasortide ’Severi’ ning ’Aukusti’ esindaja Eestis. „Huvi uute sortide vastu on olnud suur: ’Severi’ ja ’Aukusti’ kasvasid juba 2016. hooajal ligikaudu 1500 hektaril üle Eesti. ’Severi’ on end tõestanud ka 2015. aasta viljelusvõistlusel saagikaima varajase odrana,“ rääkis Läänemets.

Lisaks paljundatakse ja turustatakse ETKI poolt esindatud talinisu ’Fredis’, suvinisu ’Specific’ ning suviotra ’Grace’. 

„’Fredis’ on hea varajane toidunisu sort, mis valmib vara ja võimaldab samal aastal samale põllule talirapsi külvata. ’Specific’ on varasepoolne hea kvaliteediga suvinisu. ’Grace’aga hilisepoolne kaherealine oder, mille eeliseks on hea seisu- ja haiguskindlus ning suur saagipotentsiaal,“ tutvustas Läänemets sorte.

Et hernekasvatus on Eestis tuure kogumas, pakutakse veel uusi kollase herne sorte: ’Abarth’ ja ’Rocket’. „Valisime teadlikult kaks erinevat hernesorti: ’Abarth’ on varajasem ning parima võimaliku seisukindlusega, ’Rocket’ aga veidi hilisem ning saagikam. ’Rocket’-i eeliseks võib pidada väikest 1000 tera massi, mis teeb külviseemne hektarikulu tavapärasega võrreldes ligi kolmandiku võrra madalamaks,“ põhjendas valikut Läänemets. Müüki tulevad uued sordid vastavalt 2017. ja 2018. aasta kevadel.

Vahekultuurid leiavad järjest enam kasutust

Vahekultuurid on kasvav trend teraviljakasvatajate hulgas, eriti mahetootjate seas. “Vahekultuure külvatakse kevadel või sügisel pärast saagikoristust. Eesmärk on siduda mullas olevaid toitaineid ning toota orgaanilist massi ja ka lämmastikku, elavdada mullaelustikku ning tõrjuda välja umbrohtusid. Eriti oluline on vahekultuuride kasutamine puhtalt teraviljakasvatajatel, kellel ei ole võimalust mulda sõnnikuga väetada,“ selgitas Läänemets. „Pakume peamiselt üheaastaseid vahekultuure nagu üheaastased ristikud, vikk, keerispea, tatar, sinep, redis jne. Samuti on saadaval talivikk, mis 2016. aastal meie tingimustes ka talvitus. Talivikk on üks vägevamaid lämmastiku sidujaid ning aitab seega kindlasti mahetootjatel paremaid tulemusi saavutada.“

Läänemetsa sõnul on nende vahekultuuride seemneid katsetanud nii Eesti Taimekasvatuse Instituut Merili Toomi juhtimisel, aga ka näiteks tuntud mahetootja Margus Ess.