Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 25. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksu- ja tolliameti (MTA) kontrolliosakonna juhtivrevidendi Kaia Kollo sõnul ei erine põllumajandussektoris maksupettused oma loogikalt teistest ettevõtlussektoritest. „Kui rääkida maksupettustest, siis peamisteks maksurikkumisteks on sisendkäibemaksu alusetu suurendamine. See tähendab, et kui ostetakse enda tegevuseks vajalikku kaupa või teenust, siis seda ostu näidatakse ettevõttelt, kes selle kauba müüja ei ole. Seda tehakse neis olukordades, kus kaup või teenus saadakse mittekäibemaksukohustuslaselt või soetatakse Euroopa Liidu siseselt,“ selgitas Kollo.

Tema sõnul juhtub ka olukordi, kus soetusdokumentidel kajastatud tehinguid ei ole üldse toimunud, st kaupa või teenust ei ole üldse saadud. „Sellisel juhul on pettuse eesmärgiks lisaks maksukohustuse vähendamisele 20% ulatuses, ka varjatult ettevõttest raha välja viimine, et seda siis kasutada, kas isiklikuks tarbeks või ümbrikupalga maksmiseks. Lisaks soetusega seotud rikkumistele, esineb ka müügikäibe varjamist ja ümbrikupalkade maksmist,“ ütles Kollo.

Enamikel juhtudel sellised teod kohtusaali ei jõua ja olukorrale leitakse lahendus enne kohtuvaidlust osapoolte kokkuleppel.

Uuri tausta, väldi sularahatehinguid

Kuidas siis ära tunda, et tegu võib olla pahatahtliku kliendi-koostööpartneriga? „Enamasti on kaks peamist indikaatorit, mille abil tuvastada ebaausat tehingupartnerit. Esiteks ettevõtte taust, kelle nimel tehinguid soovitakse teostada. See tähendab, et ettevõtte taust ei ühti pakutava kauba/teenuse olemusega, ettevõttel puudub reaalne tegevuskoht ja ärialane ajalugu. Teiseks pakutav hind on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ja hinnaerisusel puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused. Samuti soovitakse kiiret tasumist ning tihti ka sularahas tasumist, kuna sularaha tehingute puhul on keerulisem hiljem tehingupooli tuvastada,“ andis Kollo nõu.

Põllumehele võib olla probleemiks ka see, et sageli ei jõuta arvuti juurde, et hakata ise taustauuringut tegema. Samuti ei pruugi olla internetis olevates andmebaasides kõige uuemaid andmeid või kui on, on need jällegi tasulised. „Tehingupartneri tausta kontrollimine on tänapäeva internetiajastul tehtud väga mugavaks. Iseasi on see, mis järeldused nähtuvatest andmetest tehakse. Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel loonud erinevad rubriigid, mis peaksid lihtsustama tehingupartneri valimist. Oleme toonud välja avalikud andmebaasid tehingupartneri tausta analüüsiks, sh oleme koondanud meie enda kodulehel leitavad päringud ja teabe. Selliselt on võimalik kõigi vajalike andmebaasideni jõuda ühest kohast. Meie kodulehel on avaldatud ka juhised maksupettuse ahelasse sattumise vältimiseks, kus on detailselt selgitatud erinevate asjaolude olulisust ning mis peaksid aitama kaasa võimaliku pettuse äratundmisele,“ soovitas Kollo tutvuda MTA kodulehel oleva infoga. „Oma kodulehel avalikustame ka ettevõtete tasutud maksude andmeid, mille abil on võimalik saada samuti rohkem teavet tehingupartneri tausta kohta. Alates 10. aprillist avaldame lisaks tasutud maksude summadele veel ettevõtete käibed ning töötajate arvu kvartaliandmeid, mis muudavad ettevõtluse läbipaistvust veelgi. Lisaks tasutud maksude tabelis käivete ja töötajate arvu andmete lisamisele, oleme ettevõtjatele mõeldes loonud ka spetsiaalse maksuandmete tõendi, mille abil saavad tehingupartnerid ise anda üksteisele ülevaate oma majandustegevusest. Maksuandmete tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, palga, käivete ja maksuvõla kohta ning saata need otse läbi e-maksuameti/e-tolli digitempliga tehingupartnerile.“

Kui firma kohta pole infot, on see samuti kahtlust tekitav. Kollo on veendunud, et nii Äriregistri, kui Krediidiinfo teenust pakkuvates andmebaasides on info siiski enamasti kvaliteetne ning võimalik on tuvastada, millal ettevõte on loodud, kes ja mis ajast on juhatuse liige, mis aadressil ettevõte asub, mis on ettevõtte tegevusala, kas on MTR registreeringuid, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega, näha maksuvõlgade seisu ja tasutud maksude infot. „Lisaks on võimalik tehingupartneri ja teda esindava isiku nimega teostada otsinguid interneti otsingumootorites, kust võib samuti avalduda olulist infot tehingupartneri kohta või siis näha, et igasugune info ettevõtja kohta puudub, mis samuti peaks kahtlusi tekitama. Kasutades kohtulahendite registri otsingut, on võimalik tuvastada, kas tehingupartneri või teda esindava isiku osas on tehtud negatiivseid kohtuotsuseid.“

Tuvasta isik, kes soovib sinuga tehingut teha. Võib vaadata nii sotsiaalmeediast, aga kõige lihtsam on paluda äri ajada tahtvalt isikult dokumente. „Kindlasti tuleks tuvastada isik, kellega tehinguid tehakse, st kui isik väidab, et on ettevõtte A esindaja Mati Karu, siis selles faktis ka veenduda, näiteks küsida ID-kaarti või volikirja, kui pole tegemist seadusliku esindajaga,“ rääkis Kollo.

Loobu tehingust, kui kahtled

Kogu nähtuva taustainfo pinnalt on oluline mõelda, kas tehingupartner on võimeline tarnima kauba või osutama teenuse kokkulepitud tingimustel: õigeaegselt, lubatud mahus, nõutud kvaliteediga ning kui põllumehel on kauba/teenuse osas hiljem pretensioone, kas tehingupartner on jätkuvalt tegutsev ning suuteline puudused kõrvaldama. „Valides hoolikalt tehingupartnereid ei aita te ise kaasa konkurentsitingimuste halvenemisele sektoris ning te saate olla kindel, et tehingupartner on tasunud tehingult maksud ja täitnud muud kohustused. Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib meie praktika ja kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises,“ ütles MTA juhtivrevident.

Juhul kui tehingupartneri taust tekitab kahtlusi, siis kahtluse püsimisel soovitab Kollo tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist. Ebaausatest turul tegutsejatest tuleks MTAd teavitada läbi vihjeinfo kontaktide: telefon 800 4444 (tasuta, 24 tundi) või e-post [email protected].

Maanda riske

Kui siiski kahtled äripartneris, siis maksa talle tehingu eest käibemaksuta summa ja käibemaks kanna tehingupartneri MTA ettemaksukontole. „Ostutehingu teostamisel on maksuriski vähendamiseks võimalik sõlmida leping selliselt, et tehingupartnerile tasutakse käibemaksuta summa ning käibemaks kantakse tehingupartneri MTA ettemaksukontole ning sellest teavitada MTA-d. Samuti on võimalik määrata tehingu maksetähtaeg piisavalt pikk, et jääb võimalus MTA-t tehingust teavitada, et me saaksime omalt poolt teha vajalikud toimingud, mis hilisemaid probleeme maksuhalduriga ära hoiab,“ ütles Kollo. „Müügitehingu tegemisel ebaausa tehingupartneriga jääb pettuse puhul üle vaid pöörduda politseisse, sest olukorras, kus müügitehing on tehtud aga teine pool on jätnud lihtsalt tasumata, tuleb tekkinud käive siiski deklareerida ja sellelt tekkiv maksukohustus tasuda.“

Vähem pettusi tänu koostööle

Kollo tõi hea näitena MTA koostöö teraviljasektoriga. „Meie koostöö on suunatud eelkõige sellele, et ebaausalt turul tegutsejatel ei oleks võimalik kiirel kokkuostuperioodil realiseerida kaupa selliselt, et maksud jäetakse tehingutelt tasumata. See eeldab meie koostööpartneritelt efektiivset tehingupartneri tausta analüüsi ning esmakordsetele hankijatele pisut karmimate tingimuste seadmist,“ ütles ta ja täpsustas, et 2016. aasta kokkuostuperiood näitas hästi, et koostöö selles osas toimib, sest suudeti maksukahju võrreldes 2015. aasta kokkuostuperioodiga vähendada 5 korda. „Samas oleme siinkohal realistlikud ning arvestame, et selline muutus oli osaliselt tingitud ka kehvast viljasaagist.“

Kollo lisas, et samas on see vaid üks pool tehingutest, sest selliste ebaausate isikute turul tegutsemine on võimalik seetõttu, et teravilja kasvatajad on nõus neile oma vilja müüma. „Seetõttu oleme sel aastal suunanud oma tähelepanu rohkem teraviljakasvatajate suunas, et neile selgitada selliste tehingute riske, sest mitte ainut riik ei jää maksudest ilma, vaid ebaausad on ebaausad kõigiga, ka kasvatajale jäetakse kauba eest tasumata.“Teravilja osas on maksu- ja tolliametil toimiv koostöö suuremate kokkuostjatega, näiteks firmadega Oilseeds Trade, Baltic Agro, Eesti Taluvili, Avena Nordic Grain, Scandagra Eesti, Pro Grupp Invest, Eesti Viljasalv, Eestivili, Põllumeeste Ühistu KEVILI, Agrochema Eesti ja KG Eesti.