Aasta tagasi omanimelise kaubamärgi loonud Mihkel Saar on kindel, et kui julged panna oma nime tootele, siis oled selle kvaliteedis veendunud ja nii tagad kliendile kindlustunde. Ta loodab, et aastatega kujuneb sellest kaubamärgist sama tugev bränd, nagu on Grüne Fee kurk, mille eest tarbija on nõus vabatahtlikult rohkem maksma kui import kurgi eest.
Kaubamärk "Mihkel Saar puukool" tagab kliendile kindlustunde
  • Kaubamärk "Mihkel Saar puukool" tagab kliendile kindlustunde
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Möödunud aasta kevadest sai Hansaplant puukool uueks nimeks "Mihkel Saar puukool". See kaubamärk kuulub Hansaplant OÜle ja kogu puukoolimajandust juhib tootejuhina Mihkel Saar. "Kaalusin seda nimemuutust tükk aega. Kui nimi on isikuga seotud, on see rohkem personaalne ja kui sa julged oma nime tootele peale panna, siis sa ka vastutad selle kvaliteedi eest. See sunnib nii mind, kui meeskonda, rohkem pingutama. Kui klient on saanud meilt hea kogemuse, siis ta teab, kust seda toodet vajadusel juurde saab ja kui me suudame seda kvaliteeti hoida, siis see kaubamärk kogub tuntust. Ka meie toote etiketil on peal märk, et see on toodetud Eestis ehk siis läbi kaubamärgi suudame me kommunikeerida, et tegemist on tõesti hea Eesti asjaga, mille on kasvatanud meie oma inimesed," ütles Saar ja tõi näiteks Hollandi, kus 90% puukoolidest on kindla inimese ehk siis tootja nimega.
Mihkel Saar on õppinud Räpinas ja Eesti Maaülikoolis. Huvi rododendronite vastu viis ta praktikale Saksamaale, kus ta sai hea kogemuse aiandusalal. Nüüdseni on rodod Saare hobiks ja tööks on puukoolipidamine.
Mihkel Saare puukool laiub Hansaplanti keskuse taga 2,5 hektaril. Tootevalikus on enamasti püsikud. "Pakume hulgitootjana aiataimede jaemüüjatele kaasaegset püsilillede, rooside ja köögiviljade müügikontseptsiooni, mis lihtsustab taimede kui elusate toodete müüki. Aitame oma klientidel optimeerida taimede laoseisu, vähendada praaki ning suurendada kasumlikkust," selgitas Saar, kelle sõnul on tootmisel esmatähtis kvaliteet alates taime kasvatamisest lõpetades fotoetikettide, logistika ja hinnagruppide süsteemiga jaemüügis.
Saarel on ka soov uutesse kasvuhoonetesse investeerida, et parandada talvitumist, kiirendada kevadel kasvu algust ja mängida õitsemisaegadega. 
Turg Eestis ja Soomes, veidi ka Lätis. "Umbes 20% meie toodetust läheb Hansaplanti aianduskeskusesse ja 80% müüme mujale, millest 1/3 läheb Soome ja ülejäänud on Eesti aianduskeskused ja ehituskaupluste aiaosakonnad. Erinevalt paljudest teistest puukoolidest meie sortiment lai ei ole, meil on umbes 300 toodet valikus. Küll aga on meie tooted mõeldud just jaeketis müümiseks - need on varustatud fotoetikettidega, mis on siis taime pildiga ja neljas keeles - eesti, läti, soome ja vene. Toodetel on hinnagrupid, mis hõlbustavad müügikohas taimed kiirelt müüki panna. Et taimed kaupluses kenasti hooldatud saaks, on meil on kodulehel ülal kataloog, mis on mõeldud müügiplatsil olevatele teenindajate abistamiseks, seal on info, mis aitab sortimendis paremini orienteeruda," ütles Saar. "Meie suurimad kliendid on Bauhaus Soomes ja Eestis, K-Rauta, Bauhof, Decora jt. Haljastajaid on klientide seas vähem, meie toode jääb neile natuke kalliks aga mõned siiski ostavad eramute haljastuseks." 
Tooted on varustatud fotoetikettidega.
  • Tooted on varustatud fotoetikettidega.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Koostöö on oluline. Turgu tuleb kogu aeg jälgida ja seal toimuvaga kursis olla, on Saar veendunud. Tuleb ka igal aastal käia Hollandis, sest see on koht, kus saadakse valdkonna uudistest ja trendidest aimu.
Uurisin, et kuidas on konkurentidega. "Meil on konkurentidega nii ja naa. Mõnes mõttes on neid palju aga mõnes mõttes vähe. Laatadel müümiseks on tootjaid palju, aga selliseid ettevõtjaid, kellega saaks koos eksporti teha, neid on vähe. Meil on hea koostöö Sepalilled OÜga, kes kasvatab köögivilja- ja maitsetaimi ja nendega koos saame pakkuda oma klientidele laiemat tootevalikut. Nende arusaam kvaliteedist on sama, mis meil," arutles Saar.
Ühe asjana häiris Saart ka meie puukoolide kohati kehv kvaliteet, just põõsaste puhul. "Meie tootjad armastavad kritiseerida Hollandi tootjat, et neil on üleväetatud taimed ja mingid sellised taimed, mis meil siin vastu ei pea. Kiputakse neid mustama ja seeläbi oma toodetut kiitma - et meil on oma asi, ikka kodumaine, mis sest, et kehv välja näeb. Pigem peaks Eesti tootja võtma Hollandi toote eeskujuks ja mõtlema, kuidas ise toota just selline hea kvaliteediga taim." 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele