Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 13. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti sealihasektorit on viimastel aastatel räsinud Venemaa embargo, sealiha ekspordipiirangud ja sigade Aafrika katku jõudmine Eesti metsadesse ning taudi jätkuv oht farmidele. Kuigi turuolukord on paranenud, siis tekkinud keerulises olukorras on hädavajalik sealihatootjate, lihatööstuste ja kaubanduse vaheline tihe koostöö kogu tarneahela ulatuses, et meie tarbijate toidulaual valitseks taas kodumaine sealiha,“ rõhutas koja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme.

Hellenurme sõnul vajab Eesti sealihasektori arendamine strateegilist vaadet. Lähiaastate esimeseks sammuks peaks olema sealihatootmise suurendamine vähemalt Eesti isevarustatuse tasemele.Meil on vaja nii suuremaid kui väiksemaid tootjaid, et sektori suutlikkus varustada eestimaalasi kodumaise sealihaga kasvaks. Sealihasektori elujõust sõltub otseselt ka kodumaise söödatööstuse ja teraviljakasvatuse käekäik.Möödunud aasta lõpu seisuga kasvatati Eestis Statistikaameti andmetel 265 400 siga, mida on võrreldes 2012. aastaga ligi 110 000 sea ehk 29% võrra vähem. 2016. aastal toodeti Eestis 42,7 tuhat tonni sealiha (15% vähem kui aasta varem) ning EPKK hinnangul langes sealihaga isevarustatuse tase 80-85% peale.

Konverentsi ettekanded leiad EPKK kodulehelt.