Maaeluminister allkirjastas 27.06.2017 määruse, mille alusel hakatakse Eesti maaelu arengukavast toetama ohtliku taimekahjustaja või loomahaiguse tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamist.

- Maaelu arengukavast toetatakse põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamist
- Foto: Postimees/Scanpix
Alates 2017. aasta sügisest saab maaelu arengukava 2014–2020 põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmest taotleda toetust elusloomade või mitmeaastaste taimede ostmiseks, samuti taimekahjustaja haigustekitajate tõrjumiseks pinnasest.
„Põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetme näol on tegemist uue toetusega, et aidata ohtlike taime- või loomahaiguste tõttu tootmisvahendid kaotanud põllumajandusettevõtjatel kiiremini taastuda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Toetuse eesmärk on olla tootjatele abiks just selliste juhtumite puhul nagu oli hiljaaegu Audrus, kus 3400 seaga farmis tuvastati sigade Aafrika katk ning kõik sead tuli hukata.”
Põllumajandusettevõtja võib taotleda toetust tootmispotentsiaali taastamiseks samal tegevusalal või tootmispotentsiaali loomiseks uuel tegevusalal. „Loomakasvataja ei saa toetust taotleda taimede ostuks ega taimekasvataja loomade ostuks, küll aga võib seakasvataja osta näiteks lambaid või ploomikasvataja õunapuid,” lisas Tamm.
Toetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle ettevõttes on tuvastatud ohtliku taimekahjustaja või eriti ohtliku loomataudi esinemine pärast 1. jaanuari 2015. Toetust saab taotleda loomade ostuks kuni kahjustuse eelse loomühikute, mitmeaastaste taimede arvu taastamiseni või ka istanduse pindala taastamiseni taimede asendamise korral. Lisaks võib toetust taotleda pinnasest ohtliku taimekahjustaja haigustekitajate tõrjumiseks, kuid seda vaid juhul, kui toetusega ostetakse mitmeaastaseid taimi. Toetust ei anta ettevõtjatele, kes on enne toetuse taotlemist oma põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastanud.
Toetust makstakse:
• loomapidajale, kelle ettevõttes on loomataudi tagajärjel hukkunud või hukatud vähemalt 30 protsenti loomadest;• taimekasvatajale, kelle ettevõttes on taimekahjustaja tõrjumiseks hävitatud vähemalt 30% konkreetse põllumajanduskultuuri kasvupinnast;• taotlejale, kelle põllumajanduslik müügitulu on suurem kui 4000 eurot ja moodustab üle 50 protsendi tema kogu müügitulust;• taotlejale ühe ja sama taimekahjustuse või loomataudi kohta vaid ühe korra.
Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine” ette nähtud miljon eurot. Esimene taotlusvoor toimub 04.–8.09.2017. Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu.
Määrus „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” avaldatakse Riigi Teatajas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
22.juuniks kinnitas PRIA üleminekutoetuste määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsused ning selle nädala alguses jõuavad toetused taotlejateni. Kokku määrati toetust üle 13,2 miljoni euro 3401-le taotlejale.
Taimede toitumises loeb iga detail – alates mullastiku tasakaalust kuni väetamisõige koguse ja parima ajastuseni. Polar® Fast N 15.5 on eriline lämmastikväetis, mis tagab kiire ja efektiivse toitainete omastamise ning aitab tõsta teravilja saagikust ja saagikvaliteeti, parandades terade proteiinisisaldust.