• 03.07.17, 10:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalurid saavad toetust püügivahendi parendamiseks

10. juulil rakendub EMKF uus meede 1.15 „Püügivahendi parendamise toetus“. Selle tänavune eelarve on 780 000 eurot. Taotlusi võtab PRIA vastu 30. novembrini või seni, kuni eelarve saab ära kasutatud.
Kalurid saavad toetust püügivahendi parendamiseks
  • Kalurid saavad toetust püügivahendi parendamiseks
  • Foto: Postimees/Scanpix
Toetus on mõeldud ettevõtjatest kaluritele, kel on  olemas kalapüügiluba ning kes on vajaliku suurusega registreeritud kalalaeva omanikud.  Toetust saavad rannakalurid ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalurid. Toetust võib saada määruses sätestatud omadustega keskkonnasäästlike mõrdade ja hülgepeletite jaoks, samuti kehtivad mitmed nõuded taotlejale.
Kaluril peab olema  luba sama püügivahendi kasutamiseks, mille asendamiseks ta toetust taotleb. Ühe kalalaeva samaliigilise püügivahendi ja seadme kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord programmiperioodi 2014-2020 jooksul ning mitte rohkematele püügivahenditele kui kalurile taotluse esitamise aastaks määratud püügivõimalus ette näeb.
Toetust antakse kuni 80% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest. Taotlusi hindab PRIA määruses kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel ning teeb otsused 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe toetuse "Püügivahendi parendamise toetus" kohta pikemalt PRIA kodulehelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele