Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurbritannia karistab eurooplasi kalanduse kaudu
Brexit oleks lõpetanud Euroopa laevade püügiõigused 12 kuni 200 meremiili kaugusel Suurbritannia rannikust. Saksamaale, Belgiale, Hollandile, Iirimaale ja Prantsusmaale kehtis aga veel 1964. aastast pärit erileping, nn London Fisheries Convention, mis lubas neil kala püüda ka 6–12 miili kaugusel Suurbritannia rannikust. Selle tahab Suurbritannia nüüd üles öelda.
Iirimaa põllumajandusministri sõnul on Brexit suur oht Iirimaa kalandussektorile. Saksamaa kalurite assotsiatsiooni esimehe sõnul on samuti tegu murettekitava signaaliga. Saksamaa jaoks teeb asja põnevamaks see, et üks ettevõte, millele Suurbritannia otsus kahjulik oleks, asub Rügenis, mis on osa Saksamaa kantseri Angela Merkeli valimispiirkonnast.
Hollandist teatati, et nende jaoks pole tegu olulise piiranguga, sest kõne all olevast tsoonist püütakse ligikaudu 22 miljoni naela väärtuses kala aastas – piisk meres, kui arvestada, et Hollandi kalasektori suuruseks hinnatakse 882 miljonit eurot.
Püügipiirang hakkaks Suurbritannia vetes kehtima 2019. aasta suvel.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele