Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna on põllumajandusühistu Joniškio aruodas suur, kaasaegne ja konkurentsivõimeline ettevõte, mis ühendab 82 põllumajandustootjat. 2007. aastal asutatud ühistu paikneb Põhja-Leedu viljakasvatuspiirkonnas, olles eelkõige Joniškio, Pakruojo, Šiaulių ja Akmenės piirkonna teraviljakasvatajate omandis. Ühistule kuulub kaasaegne teraviljaterminal, mis pakub nii labori-, kuivatamis-, sorteerimis- kui laadimis- ja ladustamisteenust. 

Hoolitseda ühistu liikmete hea majandusliku seisu eest;

Pakkuda parima kvaliteediga viljaelevaatorit teenust;

Soodsatel tingimustel realiseerida ühistu liikmete teravili, pidada läbirääkimisi kokkuostjatega ja leida uusi võimalusi vilja väärindamiseks;

Pakkuda liikmetele parima hinnaga tootmissisendeid;

Suurendada liikmete ühisomandit.

„Hetkel on meil 82 liiget ühistus ja vilja kasvatame 45 000 hektaril, omandis sellest on 14 500 hektarit. Meil on oma elevaator, mis mahutab 45 000 tonni ja eelmisel aastal rajasime veel ühe lao, kus saab mahutada 2500 tonni vilja. 120-130 tuhat tonni vilja töötleme seega aastas,“ tutvustas ühistut Joniškio aruodas juhatuse esimees Alvydas Vizbickas. Ta lisas, et viljaterminali teenustest 70% on nende oma ühistu liikmetele tehtud teenus ja 30% tehakse teenust mitteliikmetele, näiteks Baltic Agrole.

2007 – osteti krunt, leiti rahastaja;2008 – ehitati 30 000 tonnine elevaator, mis varustati Rootsi firma Tornum tehnikaga ning võeti vastu esimesed koormad vilja;2009 – Jätkusid ehitustööd, otsiti ja leiti viljale parimaid ostjaid;2011 – ehitati juurde veel kaks viljatorni ja tehti kolmas vilja vastuvõtuliin;2014 – renoveeriti kontorihoone, kus on nüüd nii olme-, koosolekute- kui konverentsiruumid. Samal aastal loodi tütarettevõtte Aruodas Plus, mille eesmärk on kaubelda teravilja, väetiste ja pestitsiididega ning teha koostööd tarnijatega;2016 – ehitati veel kolm torni ja ladu, mille tulemusel saavutati terminali mahuks 45 000 tonni.

Tihe konkurents

Et tegemist on n.ö Leedu viljasalvega, näitas see, et peaaegu kõrvuti paiknevad 7 erinevat elevaatorit, luues nii tiheda konkurentsikeskkonna. „Meie piirkonnas on siin 7 erinevat elevaatorit, nii et konkurents on tihe. Meie oleme aga ainus ühistuline, põllumeeste omandis olev, elevaator. Kui me alustasime, käisid pangad meile oma teenuseid pakkumas ja siis nad alati küsisid, et kuidas me saame hakkama konkurentidega. Me teadsime, et see küsimus tuleb ja seega oli meie vastus see, et need konkurendid peavad kuskilt ju vilja ostma ehk pingutama ja püüdma selle poole, et just neile vili müüakse. Aga meie plussiks on see, et me kasvatame vilja ise. Ka hindadega oleme konkurentsis,“ selgitas Vizbickas. „Meie liikmete keskmine farmi suurus on 200 hektarit. Seega ei tasu omada kuivatit ja on ökonoomsem oma vili siia tuua.“

Elevaatoris kuivatatakse nisu, otra, õlleotra ja rapsi. Samuti ostetakse kokku kuivatatult hernest, uba ja tritikalet.

LisaksJoniškio aruodas terminalile külastasime ka ühistu liikme Mindaugas Valanciuse talu Rimdziunais. Seal jagas väetisi ja taimekaitsevahendeid müüva firma Tradecorp tootejuht Albina Gofman soovitusi nende firma toodete kasutamiseks.

Mindaugas Valancius kasvatab talirapsi, talinisu, suviotra, uba ja hernest. „Algselt oli minu isal 36 hektarit maad, tänaseks on kasutuses maad juba 444 hektarit, pool sellest on omandis, poolt rendin. Ei plaani laieneda, sest maa hind on meil kõrge, 10 000 eurot hektar, rendi hind jääb 150-200 euro vahele hektari kohta,“ rääkis Valancius. „Üle 250 hektari on tänavu nisu, umbes 100 hektarit rapsi, 80 hektarit panin hernest, uba läks maha veidi alla 30ne hektari ja 35 hektarit külvasime otra. Kõik talvitus tänavu väga hästi. Saagi koristan ühe kombainiga. Hetkel on kasutuses John Deere mudel.

Mindaugas Valancius on juba 13 aastat teinud koostööd Tradecorpiga ja on nende toodetega rahul. „Need sobivad meie tingimustesse hästi.“

HEA TEADA: Grupp Eesti põllumehi külastas kolleege Leedus, et tutvuda sealse teraviljakasvatusega ja ühistulise tegevusega. Õppereisi korraldas Baltic Agro AS.

Moodne terminal kerkis aastatega

Terminali asukohavalikul sai määravaks raudteesõlme lähedus, sest 60% vilja transpordist läheb raudtee- ja 40% autotranspordiga. „Kunagi algselt oli siin lage plats, kus võeti vastu suhkrupeeti. Kui taanlased lõpetasid siinse suhkrupeediäri ära, siis ostsime selle krundi umbes 220 000 euroga. Toona oli siin olemas vaid kaalumaja ja kontorihoone,“ rääkis algusaastatest Vizbickas. „Siit algas edasi meie töö – vaja oli oma idee maha müüa piirkonna põllumeestele. Meil oli 10-liikmeline algatajate grupp ja nii me siis hakkasime tõestama, et koos tehes on asjal mõte sees. Peagi oli meid juba 45-liikmeline grupp ja kui juba usuti, et selline asi töötab, siis võtsime pangalaenu, millega alustasime elevaatori ehitust. 2% oli oma liikmete sissemakse projekti ja saime abi ka Euroopa erinevatest toetusfondidest. 2020. aastaks peaks meil võlad makstud olema. Hetkel on seis väga hea, 2015. aasta müügitulu oli 23,106 mln eurot ja oleme saanud dividende maksta liikmetele.“

Terminalist läheb ööpäevas läbi 2000-4000 tonni vilja ja tööl on vahetustega kolm operaatorit.  „Kuni 4000 tonni vilja töötleme ööpäevas ja see on ühe mehe töö, sest kõik on arvutite abil juhitav. Meil on kolm erinevat vastuvõtuliini ja seega saame korraga vastu võtta kolme kultuuri. Samuti on meil 3 eraldi kuivatit. Kui vastu võtame 2000-4000 tonni ööpäevas, siis samapalju läheb kohe ka terminalist ära. Mahtudest rääkides, siis rapsi hoiustasime möödunud aastal näiteks 11 000 tonni. Keskus töötab ööpäevaringselt, aga vilja võtame vastu kella 7.00 -22.00,“ rääkis Vizbickas.

Loomulikult on viljahooajal autodest tekkinud järjekord. „Samas üle kolme tunni autojuhil siin ei lähe. Oleme oma tööd nii planeerinud, et kõik sujuks kiirelt. Paaril korral kümne aasta jooksul oleme loonud ka vastuvõtugraafiku, aga üldjuhul on ikka n.ö elusjärjekord.“

Lõpetuseks sõnas Alvydas Vizbickas, et hetkel nad otsivad paremaid lahendusi, kuidas ise läbi ühistu vilja veel paremini väärindada. „Nii, et kõik ideed on teretulnud.“

14 pilti

Täna on põllumajandusühistu Joniškio aruodas suur, kaasaegne ja konkurentsivõimeline ettevõte

Foto: Meelika Sander-Sõrmus