PRIA registrite osakond selgitab, kuidas toimub 2017. aastal loomadega seotud sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada“ teatamise seitsmepäevase tähtaja nõude kontrollimine.
- PRIA: Loomaga toimunud sündmusest tuleb meid teavitada seitsme päeva jooksul Foto: Postimees/Scanpix
Põllumajandusloomade registrit tuleb loomapidajal teavitada igast loomaga toimunud sündmusest seitsme päeva jooksul selle toimumisest arvates. Juhtumitel, kus veise, lamba või kitse esmajärglane sureb, kaob või tapetakse enne, kui teda jõutakse märgistada (veiste puhul on märgistamise tähtaeg 20 päeva ning lammaste ja kitsede puhul kuus kuud), tuleb loomapidajal teavitada sellest kui sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada“.
mõned näited
Kui veis poegis esmakordselt 03.01.2017, siis tuli loomapidajal märgistada järglane hiljemalt 23.01.2017 ning teavitada registrit märgistamisest seejärel seitsme päeva jooksul ehk hiljemalt 30.01.2017.
Kui loomapidaja teavitab sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada“, kus poegimise kuupäev on 03.01.2017, siis hilinenult teavitamist hakatakse arvestama alates 30.01.2017 ehk üks päev hilinemist on juhul, kui teavitamine esitati registrile 31.01.2017.
Kui lammas/kits poegis esmakordselt 03.01.2017, siis tuli loomapidajal märgistada järglane hiljemalt 04.07.2017 ning teavitada registrit märgistamisest seitsme päeva jooksul ehk hiljemalt 11.07.2017. Kui loomapidaja teavitab sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada“, kus poegimise kuupäev on 03.01.2017, siis hilinemist hakatakse arvestama alates 11.07.2017 ehk üks päev hilinemist on juhul, kui teavitamine esitati registrile 12.07.2017.
Seni pole registri teavitamise vormil ja e-teenuses loomapidaja jaoks otsest infovälja looma esmajärglase surma/kadumise/tapmise kuupäevast teavitamiseks. Seetõttu on tähtaegade kontrolli tulemused tekitanud vaidlusi. PRIA seisukoht on, et seda seitset sündmusest teavitamise päeva tuleb lugema hakata esmajärglase surma/kadumise kuupäevast, kuna enne looma surma/kadumist ei ole loomapidajal võimalik ette teada, et tekib vajadus sellest teavitada.
Et nõuet mitte kontrollimata jätta, kontrollib PRIA 2017. aastal teavitamise kohustuse seitsme päeva nõude täitmist arvestatuna kõige viimasest võimalikust kuupäevast, millal loomapidaja pidi esmajärglase igal juhul märgistama. Kui loom jääb kadunuks, hukkub või tapetakse sellel viimasel kuupäeval ning järglast ei saa märgistada, peab loomapidaja teavitama sündmusest „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada.“
Seega – veiste puhul on kõnealuseks tähtaegseks teavitamiseks aega 20+7 päeva, lammaste ja kitsede puhul 6 kuus kuud + 7 päeva.
Lisame selgituseks, et sündmuse „Esmakordne poegimine, kui järeltulijat ei ole võimalik märgistada“ poegimise-kuupäeva järgi arvestatakse põllumajandusloomade registris nende loomade staatuse (lehmik ? lehm; utt-tall ? utt; kits-tall ? kits) muutumist, kelle esmajärglane jääb kadunuks, hukkub või tapetakse karjas, kus ta sündis, enne kuue kuuseks saamist (lambad ja kitsed) või 20 päevaseks saamist (veised).
Kui tekkis küsimusi, siis palume ühendust võtta PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311 või e-posti aadressil
[email protected]Allikas: PRIASeotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele