Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõnealune üritus toob kokku juhtfiguurid ja sidusrühmad kogu põllumajandustööstusest ? sealhulgas nii avaliku kui ka erasektori esindajad tööstus- ja valitsusvaldkonnast, akadeemilistest ringkondadest ning vabaühendustest –, et rõhutada erinevate põllumajandustasandite vajadusi ja teha koostööd eesmärgiga muuta maailma toidusüsteem jätkusuutlikumaks ning seega tulevikuvajadustele sobivaks.

„Üleilmne seemne- ja taimekaitseturg on kesise aasta järgselt 2017. aastal endiselt muutlik,“ sõnas CropScience juht Liam Condon. Siiski on rahvaarvu kiirel kasvul, muutuvatel tarbimismustritel ja suureneval tarbijanõudlusel jätkusuutlikult toodetud toidu järele positiivne mõju toiduainete tootmisele, globaalsele põllumajandustoodetega kauplemisele ning lõpptulemusena ka põllumajandusettevõtete sissetulekule. „Need tegurid kombineerituna püsivalt suureneva üleilmse nõudlusega sööda ja biokütuste lähteainete järele aitavad kaasa pikaajalisele nõudluse kasvule, mis on meie ettevõtluse liikumapanev jõud,“ märkis Condon.

Brasiilias prognoositakse äritegevuse normaliseerumist aastaks 2018

Ilmastikutingimustest sõltuva äritegevuse korral on lühiajaline volatiilsus tavapärane, samuti tuleb ette taimekahjurite ja -haiguste levikut, eelkõige troopilise kliimaga aladel, nagu Brasiilia. „Viimase kahe aasta jooksul on taimekahjurite arvukuse langus ja põud riigi tähtsaimates piirkondades tinginud väiksema nõudluse insektitsiidide ja fungitsiidide järele,“ selgitas Condon. „Meid tabas märkimisväärne langus müüginumbrite ja kasumi osas seoses enneolematult suurte laojääkidega pärast selle aasta saagikoristust Brasiilias.“

Suurenenud varudest tingitud olukord mõjutab tervet turgu, kuid Bayerit tabas tõenäoliselt raskeim hoop, arvestades selle tugevat turupositsiooni mõlemas segmendis – nii insektitsiidide kui ka fungitsiidide turuosas. Olukorra parandamiseks ja tavapäraste tingimuste taastamiseks on juba võetud meetmeid, näiteks toodete ümberjaotamine erinevate turgude vahel ja hindade alandamine.

„Üldises plaanis prognoosime, et 2018. aastal naaseb Brasiilia taas kasvusirgele,“ ütles Condon oma konverentsil peetud avakõnes.

Innovatsioon on põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisel põhjapaneva tähtsusega

Liam Condon keskendus oma kõnes jätkusuutlikule põllumajandusele ja kinnitas, et divisjon Crop Science on pühendunud innovatsiooni investeerimisele ja kohandatud põllumajanduslahenduste väljatöötamisele põllumajandustootjate jaoks, mis oleksid suunatud nende individuaalsetele vajadustele vastamisele ja probleemide lahendamisele.

Seoses sellega rõhutas Condon, et Monsanto kavandatav ülevõtmine kujutab endast tohutusuurt võimalust vormida põllumajandustootmise tulevikku positiivses võtmes. „Meie kohustus on tagada, et innovatsioon on tehtud kättesaadavaks nii suurtele kui ka väikestele põllumajandustootjatele üle kogu maailma. Vaid sel juhul saame anda mõtestatud panuse maailma toidusüsteemi jätkusuutlikkuse arendamisse.“

Bayer on pühendunud ka sellele, et tagada vastavus ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, mis on seotud nälja ja vaesuse vastu võitlemisega ning tugeva tervise ja heaolu, samuti jätkusuutlike linnade ja asumite, säästva tarbimise ja tootmismustrite edendamisega ning kliimameetmetele ja koostööle keskendumisega.

Edusammud plaanitud Monsanto omandamises/ülevõtmise lõpuleviimises on kavandatud 2018. aastaks

Seoses ülevõtmise protsessi ja ajapiirangutega ütles Condon, et ettevõte teeb edusamme. 2017. aasta juuni lõpus esitas Bayer avalduse, saamaks Euroopa Komisjonilt nõusolekut konkurentsierandiks. Euroopa Komisjon algatas 22. augustil II etapi uuringu.

Pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist esitas Bayer 18. septembril avalduse pikendada läbivaatamise tähtaega kümne tööpäeva võrra kuni 2018. aasta 22. jaanuarini eesmärgiga tehingu suurust arvestades asjakohast hindamist hõlbustada. „Eelnevat silmas pidades on tehingu eeldatav lõpuleviimine 2018. aasta alguses nüüd palju tõenäolisem kui 2017. aasta lõpus,“ ütles Condon. Bayer on esitanud peaaegu kõigile 30 asjaomasele ametiasutusele kontrolli ja heakskiidu taotluse ning kolmandik neist asutustest on tegevusele oma nõusoleku juba andnud.

Enam kui 30 riiki on digitaalsed põllumajandustooted edukalt kasutusele võtnud

Condon käsitles ka ettevõtte jõupingutusi digitehnoloogiate vallas. „Oleme otsustanud oma digitaalse põllumajanduse valdkonda investeerida ajavahemikus 2015?2020 vähemalt 200 miljonit eurot.“ Juba praegu on enamik uutest farmides kasutatavatest masinatest varustatud põllumajanduslike täpsusfunktsioonidega. Uued töövahendid aitavad põllumajandustootjatel optimeerida taimekasvatusvahendite kasutamist, näiteks väetiste ja taimekaitsevahendite puhul, parandades saagi kogust ja kvaliteeti. „Innovatiivsed digitaalsed põllumajandustehnoloogiad aitavad nii suurtel kui ka väikestel põllumajandustootjatel kasvatada tervemat saaki tõhusamal ja säästlikumal viisil,“ ütles Condon.

Digitaalse põllumajanduse vahendid aitavad ka vastata ühiskonna kasvavatele vajadustele läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suhtes. „Seetõttu teeme tihedat koostööd äärmiselt pädevate partneritega, nagu Bosch ja FaunaPhotonics, ülikoolid, idufirmad ning mittetulundusühingud, näiteks Quantified Planet.“

Praegu pakub Bayer digitaalseid lahendusi enam kui 30 riigis ning tema eesmärk on edaspidi kiires tempos laieneda.

1 miljardi euro väärtuses investeeringuid teadus- ja arendustegevusse

Condoni avakõnes ühines temaga taimekaitsedivisjoni Crop Science teadus- ja arendustegevuse osakonna üleilmne juht Adrian Percy, kes jagas lisateavet Bayeri teadus- ja arendustegevuse projektide ning investeeringute kohta. „Oleme Crop Science’i divisjonis igal aastal teadus- ja arendustegevusse investeerinud ligikaudu 1 miljard eurot, et tuua turule uusi tooteid, mis aitaksid kogu maailma põllumajandustootjatel lahendada nende tegevuses ette tulevaid probleeme,“ märkis Percy. „Oleme võtnud enda kohustuseks kuulata oma tarbijaid erinevatest riikidest ja piirkondadest, et mõista spetsiifilisi probleeme, millega nad silmitsi seisavad ? sel viisil oleme enam võimelised pakkuma kohandatud põllumajanduslahendusi, mis vastavad kõige paremini nende individuaalsetele vajadustele.“

Crop Science’i divisjon plaanib teadus- ja arendustegevuse vallas tulla 2020. aastaks turule 15 uue tootega

„Oleme väga uhked oma innovatiivsete lahenduste üle, nagu fungitsiidid Luna ja Aviator Xpro ning insektitsiid Sivanto. Rääkimata meie sojaoasordist ’LibertyLink’ või kanola ehk Kanada rapsi hübriidsortidest ’InVigor’, mida on täiendatud seemnekesta purunemist vähendava tehnoloogiaga,“ sõnas Percy. „Need tooted on vaid mõne aasta jooksul osutunud märkimisväärselt tulutoovateks.“

Bayer on hetkel välja töötamas mitmeid bioloogilisi taimekaitselahendusi, näiteks Poncho™/VOTiVO™ 2.0. Teine täiendav bakter suurendab juurt ümbritseva mulla tootlikkust, viies kättesaadavate taime kasvuks vajalike toitainete hulga suurenemiseni.

Percy tõi ka välja, et praegune Crop Science’i teadus- ja arendustegevuse projekt hõlmab 15 toimeaine ja tunnuse / tunnuse kombinatsiooni turule toomist aastatel 2017?2020.

Samal ajal, kui Bayeris töötab firmasiseselt innovatsiooni alal maailmatasemel teadus- ja arendustegevuse meeskond, on ettevõte loonud ka edukalt toimiva firmavälise innovatsiooniplatvormi, et ära kasutada paljude asutuste, akadeemilise ringkonna ja tööstusvaldkonna organisatsioonide ning idufirmade teadmisi ja tugevust, jõudmaks ühiste eesmärkide ja sihtideni. „Strateegiliste teaduspartnerluste, ühisrahastamise ja riskikapitalifondide kaudu teeme koostööd väga mitmetel eri tasanditel, tagamaks, et suudame jätkata põllumajandusinnovatsiooni teerajajatena,“ märkis Percy.

Hiljuti sõlmis Bayer lepingu Bostonis asuva ettevõttega Ginkgo Bioworks, et luua uus taimede mikrobioomiga tegelev firma, mille tegevus keskendub esialgu lämmastiku sidumisele.

Innovatsioonile kulutatakse üha enam finantsvahendeid

Viimastel aastatel on uue toote turuletoomiseks vajalik keskmine investeering suurenenud, mis on tugevasti mõjutatud laienevatest regulatiivsetest nõuetest. Percy on veendunud, et Bayer muudab tipptasemel teaduse abil maailma ja aitab üleilmsetel põllumajandustootjatel säästlikul viisil toota kvaliteetset toitu, sööta, kiudu ja biokütuseid.

„Nende investeeringute kaitseks vajame poliitilist ja õiguskeskkonda, mis üldises plaanis soodustab innovatsiooni ja koostööd ning mitmekihilist väärtusahelat,“ märkis Percy. „Meie tööstus sõltub teadusuuringutest, et arendada välja tulevase toiduga kindlustatuse jaoks vajalikud muudatusi esilekutsuvad tehnoloogiad. Kui avalikkus kaotab usalduse meie teadusesse, võib see kindlustatus ohtu sattuda.“

Pühendutakse läbipaistvuse tagamisele

Percy kinnitas veel kord, et ettevõte on pühendunud ohutuse ja läbipaistvuse tagamisele, viidates Bayeri algatusele teha kättesaadavaks registreerimisprotsessis kasutatud ohutusega seotud taimekaitsealane uuringuteave. Esmalt tagatakse spetsiaalselt sel eesmärgil loodud Bayeri veebiportaali kaudu juurdepääs suure hulga toimeainete ohutusega seotud uuringute kokkuvõtetele. Lisateavet antakse õppevideote, infograafika ja muu väljatöötatud teadusliku materjali abil. Vastav veebileht jõuab võrgukeskkonda 2017. aasta lõpus. Järgmise etapina saavad kasutajad ka võimaluse taotleda juurdepääsu täielikele ja põhjalikele ohutusega seotud uuringuaruannetele.

„Tahame, et kõigile – alates üldsusest kuni teadusringkondade liikmeteni – oleks tagatud juurdepääs soovitud teabele kiirel ja lihtsasti mõistetaval viisil,“ sõnas Percy. „Samuti on meie soov, et üldsus saaks aru, millisel eesmärgil ja kuidas me viime läbi ohutusuuringuid. See on suurepärane võimalus alustada tarbijatega kasulikku dialoogi, selgitades, kuidas tagatakse Bayeris selle toodete ohutus.“

Bayeri programmiga AgVocacy pakutakse näiteks tööstuse sidusrühmadele põhjalikku koolitust, aitamaks neil konfidentsiaalselt oma töötulemusi jagada ja neid tarbijatele selgitada, samas kui põllumajandushariduse programmid, nagu BayLabs, üleilmne Youth Ag-Summit ja Making Science Make Sense aitavad järgmist põlvkonda viia kurssi erinevate teaduslike alustega.Lisaks on Bayeri mesilaste hoolduse programm Bayer Bee Care Program ja algatus Bayer ForwardFarming olulised dialoogiplatvormid, mis aitavad tootja ja tarbija vahelist lõhet kokku tõmmata.

Ühiskondlik heakskiit mängib peamist rolli tootja ja tarbija vahelise lõhe sulgemisel

„Me elame tõejärgsel ajastul, kus populism ja poliitiline polariseerumine ohustavad kaasaegse teaduse heakskiitmist,“ märkis Liam Condon oma avakõnes. „Sügavuti läbiuuritud teaduslikud faktid seatakse küsimuse alla inimeste poolt, kes eelistavad uskuda kuulujutte ja langevad emotsionaalsete kampaaniate ohvriks,“ jätkas ta ja tsiteeris hiljutist Nobeli preemia võitjat: „Tarbija usalduse võitmine sillutab teed teaduslikele läbimurretele, mida vajatakse tervisliku toidu tagamiseks suurenevale rahvastikule.“

Oma avakõne lõpetuseks rõhutas Percy Crop Science’i üleilmsesse peakontorisse kogunenud kuulajatele antud tööstuse vajadust selle järele, et kõik osalejad kuulaksid tähelepanelikumalt tarbijate muresid ja aitaksid neil põllumajanduslike uuenduste teemal tekkinud küsimustele selgeid ja läbipaistvaid vastuseid leida.

Hiljutise globaalse uuringu põhjal, mille Bayer viis läbi 10 000 inimese seas 10 riigis, leidsid üheksa inimest kümnest, et kõigile maailma elanikele ohutu, taskukohase ja täisväärtusliku toidu tagamine on kiiret reageerimist nõudev teema. Siiski on paljud tarbijad jätkuvalt emotsionaalselt kahtleval positsioonil teaduse ja uuringutulemuste usaldamise suhtes.

„Võtmesõna on sotsiaalne heakskiit,“ märkis Percy ja kutsus kodanikuühiskonna, eelkõige nooremate tarbijate kaasamiseks üles kasutama mitme sidusrühmaga lähenemisviisi, seda eriti aktiivse kuulamise, avatud dialoogi ja innovatsiooni kasutegurite vallas teadlikkuse tõstmise kaudu. „Võtmefiguuride kokku toomiseks kutsusimegi tänavusele põllumajandusdialoogi käsitlevale konverentsile kokku osalisi sedavõrd erinevatest rühmadest.“

44 pilti

Bayer: Future of farming dialog 2017

Foto: Meelika Sander-Sõrmus