Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlluinfo: Kuidas koristada kergema vaevaga? Kuidas kosutada talivilja?
Eelmine nädalalõpp ilmataat halastas lõpuks ja tõi päikese välja. Üle Eesti käivad aktiivsed koristustööd. Tänavune koristusaasta on väga keeruline, eelmine nädal oli paljudel vaid pool saagist koristatud, mõnel isegi vähem. Loodame, et ilm paraneb ja lubab ikka kombainid jätkuvalt põllule. Kurb on aga see, et valminud teravilja kvaliteet on langenud ning palju on viljapeas kasvama läinud teri.
Ka suvirapsi koristusaeg on kätte jõudnud, siiski on põlde, mis vajavad valmimiseks nädalat või paari. Tuletame meelde, kuidas koristada kergema vaevaga, eriti kui on palju umbrohtusid või osa taimikust on näha, et ei saagi valmis. Roheliste terade koristamine ei ole kindlasti saagilisa, samuti tõstab klorofülli sisaldust saagis. Desikandid ja glüfosaadid kuivatavad rohelise tera ning sorteerimisel läheb see prahi hulka. Seetõttu tuleb neid tooteid kasutada siis kui raps on peaaegu koristusküps (seemned on pruunid), seega umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust, täpsemalt kirjutasime sellest taimekasvatusalastes nõuannetes SIIN.
Desikantidest on lubatud kasutada tooteid, Reglone Super, kulunorm 2,0-4,0 l/ha, Diqua, kulunorm 3,0 l/ha, Dessica, kulunorm 3,0 l/ha. Ooteaeg kõikidel toodetel 7 päeva. Glüfosaatide kasutamine koristuseelselt on lubatud ainult neil, kes pole ühinenud keskkonnasõbraliku majandamise nõuetega (KSM). Kasutada on lubatud Roundup FL 450, kasutamise kulunorm on koristuseelselt 2,4 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Ranger XL kulunormiga 3,0-4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Barbarian Super 360 kulunormiga 4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Desikantidele ja glüfosaatidele võib lisada 0,5 l/ha kõdraliimi Aventrol või 0,8-1,0 l/ha Laminex`i, et kaitsta varem valminud kõtru purunemise eest ning vähendada koristuseelset ja koristusel tekkivat saagikadu.
Koristusega koos käivad jätkuvalt nii talivilja külvid kui talirapsi kasvureguleerimine ja lisatoiteainete andmine. Talirapsi kasvureguleerimisest kirjutasime pikemalt SIIN, kes soovib, saab veelkord üle vaadata, samuti on olnud juttu talirapsi toiteainete vajadusest, selles saab lugeda taimekasvatusalastest nõuannetest SIIT.
Vasepuudusel viljade oraste otsad koltuvad, kuivavad ja keerduvad, kuna alumine lehelaba jääb roheliseks. Soojade ilmade puhul ilmnevad vaegustunnused mõni nädal pärast tõusmete ilmumist, jahedate ilmade puhul hiljem. Vasepuudusel võib teravili hakata tugevasti võrsuma, kuid võrsetel ei arene pead. Vask taimedes eriti ei liigu ning seetõttu ilmnevad esimesed tunnused noorematel lehtedel. Kõige intensiivsem vase vastuvõtt taimesse toimub teravilja arengu algfaasis alates orasest kuni võrsumiseni. Sõnniku kasutamisega tagatakse tavaliselt põllukultuuri vajaduste rahuldamine
Mangaanipuudust esineb eelkõige karbonaatsetel ja tugevasti lubjatud huumusrikastel muldadel. Mangaan on üks taime kasvu piiravamaid mikroelemente. Teraviljad on selle suhtes eriti tundlikud. Kaer ja oder on kõige tundlikumad, neile järgnevad nisu, tritikale ja rukis. Mangaan suurendab taimede haiguskindlust, samuti tugevdab talvekindlust. Mangaanipuudusel on lehtedel kahvatukollased viirud või täpid leheroodude vahel, võivad areneda pruunid (nekrootilised) täpid, esimesed puudustunnused on näha noortel lehtedel. Taimik on nõrk ning põld laiguline, traktorijäljed on tavaliselt rohelisemad, mulla tihenemise tõttu.
Tsingipuudus on muutunud aina suuremaks probleemiks nisu ja maisi kasvatamisel. Tsingi omastamine oleneb taimedel eelkõigetoitekeskkonna pH-st ja fosforisisaldusest.Puudust suurendab lupjamine. Tsink võib koguneda mulda sõnniku intensiivse kasutamisega. Tsink suurendab taimede haiguskindlust. Tsink on taimes enam-vähem liikuv, mis tähendab, et puuduse tunnused on näha nii taime noortel kui vanadel osadel. Tsingipuudusel kahvatud-kollased viirud ilmuvad keskroo mõlemale küljele, millele järgnevad nekrootilised plekid. Lehed võivad ülespoole koolduda või kortsuda.
Teraviljade toiteainete vajadusest
Lisaks teraviljade sügisesele umbrohutõrjele antakse neile ka lisaväetisi, eelkõige talve ja külmakindluse tõstmiseks. Hea talvitumise eeldus on tugev taimik. Külvi alla antud kompleksväetis tagab tavaliselt põhitoiteelementide vajaduse. Mikroelementide vajadus oleneb suurel määral taime liigist ja nende omastatavusest mullas. Sõnnikut või läga andes võib mikroelementide vajadus olla oluliselt väiksem. Toiteelementide omastavust mõjutab nii mulla pH, huumus, lõimis, niiskus, toiteelementide omavahelised suhted, ilmastik jne.
Seega võib mullas olla taime toiteelemente küllaldaselt, kuid see ei taga veel nende kättesaadavust taimedele. Näiteks kõrge kaltsiumiga muldades (kõrge pH) võib puudus tekkida just Mg, B, Mn, Fe, Cu ja Zn.
Visuaalselt me sageli taimedel toiteelementidest põhjustatud puudustunnuseid ei näe, kuna see on varjatud kujul. Alles väga tugeva puuduse korral võivad esineda haiguslikud nähud. Enamasti nad on nähtavad kas kloroosidena või nekroosidena ning sageli on siis põhjuseks mitme toiteelemendi puudus.
Kuna mikroelementide puudust esineb taimedes sageli varjatud kujul, on selle vältimiseks hea anda erinevaid kompleksmikroväetisi. Sobivateks toodeteks on nt YaraVita Gramitrel 1,5-3,0 l/ha, YaraVita Universal Bio 2,0-3,0 l/ha, YaraVita Brassitrel Pro 2,0-3,0 l/ha, Profi Basis Plus 1,0-2,0 l/ha, VivaGel 20-20-20+ME 1,0-2,0 l/ha, Viva Gel 10-10-50+ME 1,0-2,0 l/ha jne.
Lisaks võib kasutada aminohapetega tooteid. Aminohapped on looduslikud orgaanilised abiained, mis soodustavad toiteelementide paremat imendumist ja ümberpaikemist taimes. Kasutada võib nt Aminosol 1,0-3,0 l/ha, Hefe Amino Plus 300 1,0-3,0 l/ha, Hefe HumiExtract QA 2,0-4,0 l/ha, Terra-Sorb Complex 1,0-2,0 l/ha, Terra-Sorb Foliar 1,5-2,5 l/ha jt.
Mullaanalüüs annab vajaliku teabe mulla mineraalsest koostisest ja enamusel on tulemused enda põllu kohta teada, sel juhul saab kasutada konkreetse puuduse vältimiseks erinevaid tooteid nt YaraVita Mantrac Pro 0,8-1,0 l/ha, Profi Mangaan-nitraat 1,0-2,0 l/ha, Mangaansulfaat (Mn 31%)1,0-2,0 kg/ha, YaraVita Zintrac 1,0-2,0 l/ha, EPSO Top 2,0-6,0 kg/ha jne.
Mahetootjatele, teraviljade väetamine
Hetkel kuum
Mahetootjatele soovitame teraviljadel kasutada põhiväetist Patentkali, mis sisaldab kaaliumi (K2O 30%), magneesiumi (MgO 10%) ja väävlit (SO3 42,5%). Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad.
Lisaks on mahesertifikaadiga lehekaudsed tooted EPSO Top (MgO 16%, SO3 32,5%), EPSO Combitop (MgO 13%, SO3 34%, Mn 4%, Zn 1%), EPSO Microtop (MgO 15%, SO3 31%, B 0,9%, Mn 1%), Terra-Sorb Foliar (N 23 g/l, Mn 0,5 g/l, B 0,2 g/l, Zn 0,7 g/l ja vabad aminohapped 101 g/l), Amonosol (N 116 g/l, K2O 14,0 g/l, S 3,1 g/l, org. aineid 663 g/l, vabad aminohapped 550 g/l) jt. Täpsemalt saab lugeda meie mahetoodete trükisest, mis on kättesaadav aadressil: https://scandagra.ee/trukised/.
Tiiu Annuk
agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
5
Viimased uudised
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
Üritused
Hetkel kuum
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele