Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeeriumis toimus topeltstandardite ja toidutoorme märgistuse teemaline arutelu
„Topeltstandardite teema on aktuaalne kogu Euroopa Liidus ning selle küsimusega tegeleme aktiivselt ka meie,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „ Olukorda hinnata on keeruline, kuna tegemist on piiriülese probleemiga. Oleme teinud küll pistelist võrdlust toodete vahel, kuid arvame, et üleeuroopaline metoodika aitaks analüüsi korrektselt teha.“
Kuna tegemist on üleeuroopalise probleemiga, on teema arutluse all ka Euroopa Komisjonis ja Euroopa Liidu Nõukogus, kus püütakse ühiselt lahendusteni jõuda. Eesmärk on tagada tarbijate ootuste täitmine ning nende õiguste kaitse. Üks olulisi töövahendeid on uued suunised ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamiseks, mis tuvastaksid tarbijaid eksitavaid tavasid. See peaks aitama ka riiklikke tarbijakaitseameteid kehtiva Euroopa Liidu tarbijakaitseseaduse paremal rakendamisel, et tuvastada ja tegeleda põhjendamatute erinevuste probleemiga.
„Näiteks annab ühtne metoodika vastuse küsimusele, millal on tegemist tarbija õiguse rikkumisega ning millal tarbijate eelistustega,“ lisas asekantsler Kevvai. „Kindlasti peab säilima toidu mitmekesisus, kuid probleeme tekitavad väliselt sama toote koostise või kvaliteedi erinevused erinevates riikides. Samal ajal ei ole eksitud märgistamise nõuete vastu.“
Lisaks toimus arutelu, kuidas peaks Eesti käituma olukorras, kus mitmed liikmesriigid on hakanud kasutama piima ja lihatoodetel tooraine päritolumärgistust. Juba praegu on see kaasa toonud muutusi riikidevahelises kaubavahetuses. Osalejad leidsid, et enne teemaga edasi minemist on vaja täpsemat analüüsi, sest päritolumärgistus võib mõjutada meie kaubavahetust teiste liikmesriikidega.
mis on mis
Topeltstandardite probleem tähendab, et sama kaubamärgi all turustatav toiduaine, mida müüakse identsetes või sarnastes pakendites, võib erineda koostisosadelt sõltuvalt sellest, millises liikmesriigis seda müüakse. Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Poola on seisukohal, et kuigi selline toit ei kanna endas riski tervisele, võib antud praktika tarbijaid eksitada. Sisuliste järelduste tegemiseks on vaja üleeuroopalist koordineeritud tegevust.
Euroopa Liidu üleselt ei ole nõudeid toidu põhikoostisosa (nt liha, piim) päritolu esitamiseks kehtestatud, kuid liikmesriikide riigisisesed päritolunõuded on kehtestanud Prantsusmaa, Itaalia, Soome, Hispaania, Rumeenia, Portugal, Leedu ja Kreeka.
Eesti huvi on tagada meie kaupade konkurentsivõime teiste ELi liikmesriikide turgudel. Lisaks tooks pakendi märgistuse muudatus tööstustele kaasa lisakulutusi. Sektor rõhutas, et päritolu esitamisel peaksid töötlejad ise hakkama rohkem ära kasutama juba loodud võimalusi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) poolt välja töötatud märgiste näol (nt pääsukese märk).
Kohtumisel anti huvigruppidele ülevaade nii topeltstandardite kui ka märgistuse hetkeseisust ning plaanitavatest sammudest. Toimus arutelu ning sõna said kõik kohaletulnud. Maaeluminister rõhutas, et väga oluline on anda tagasisidet ka edaspidi, sest ministeeriumi eesmärk on kaitsta nii eesti tarbijaid kui ka tootjaid. Muudatusi tehes peab silmas pidama nende mõju nii põllumeestele kui toidutöötlejatele.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele