Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidutööstuse särav esikolmik investeerib ja laieneb
Element- ja moodulmajade tootja Harmet OÜ troonib Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis esikohal juba kolmandat aastat. Mitu viimast aastat on ettevõte kasvus olnud. 2015.aastal kasvas Eesti ühe suurima moodulmajade ja ehitussoojakute tootja käive eelnenud aastaga võrreldes 42%, kasumikasv oli 84%. 2016.aastal kasvatas ettevõte käivet 24%, aastakäibeks kujunes 64,6 miljonit eurot, kasumit teeniti 5 miljonit eurot.
Harmet on viimaseil aastail investeerinud uue tehase ehitusse, seadmetesse, aga ka inimestesse ja nende väljaõppesse. Ettevõtte 25ndaks sünnipäevaks valmis 23 000 ruutmeetri suurune Kumna tehas, mille täisvõimsuseks kujuneb kuni 3600 moodulit aastas (150 000 ruutmeetrit). „Tehase käivitamine on läinud ootusepäraselt, ehkki väikese üllatusega. Nimelt leidsime paar kuud enne tehase plaanitud avamist Venemaalt ühe pankrotistunud majatehase, kus olid sees heas korras saksa täisautomaatsed tootmisliinid. Nende hind oli kordades odavam kui uutel, tegime kiire investeerimisotsuse ja ostsime kõik seadmed ja liinid ära,“ rääkis Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev. Liinid saabusid augusti lõpus, mil tehas juba töötas. Praegu käib tarkvara seadistamine ning aasta lõpuks on liinid töövalmis.
Kalev peabki üheks Harmeti eduka tegutsemise aluseks võimekust kiiresti reageerida ja otsuseid vastu võtta. „Kui avaneb mõni hea võimalus, teeme plaanid ümber. Investeeringuotsus pankrotistunud tehase seadmete ostuks tuli 2-3 päevaga. Meie eelis on, et pole suurt bürokraatiat ega pea oma äriplaane kellelegi tõestama,“ märkis ta. Uue, Kumna tehase investeeringumaht oli ligi 20 miljonit eurot.
Uue tehase pisut veniv käivitamine mõjutab mõnevõrra tänavust toodangumahtu, ent Kalevi sõnul ollakse graafikus ja käibenumbriks prognoositakse 80 miljonit eurot. 2018. aaasta oodatav käive on 145 miljonit eurot.
Suuri summasid on Harmet paigutanud ka müügi ja turunduse edendamisse, laiendades müügiosakonda, mis tegeleb ka eelarvestamisega. „Päringuid tuleb palju sisse ja protsessi on vaja kiirendada. Meie peamiseks turuks on Skandinaavia, eelkõige Rootsi, aga kui meie poole pöördub mõni Hollandi või Saksamaa ettevõte, ega ära ju ei ütle. Oleme eelkõige siiski suurte ja standartsete tööde tegijad, ühekordsed ja väiksed projektid ei ole meie ampluaa. Transpordi seisukohast tulenevalt eelistame mereäärseid objekte ja projekte, maadmööda transport on mõnevõrra aeglasem, vaevalisem ja kallim. Olemasolevad tellimused lubavad järgmise aasta ilusasti üle elada, aga müüme kindlasti ka juurde,“ kinnitas Kalev.
Teisel kohal topis uustulnuk
Puidutööstuse edetabeli teise koha hõivas tänavu Võrumaa liimpuiduettevõtte AS Barrus, topi uustulnuk. Üle 200 töötajaga ettevõte, kelle põhitoodanguks on männist liimpuitmaterjali valmistamine ukse- ja aknatootjatele, lõpetas möödunud majandusaasta ligi 37 miljoni eurose käibega, millest 76% moodustasid akna- ja uksekomponendid, 12% saepuru müük ja 9% saematerjal. Kasum kasvas mullusega võrreldes neljalt miljonilt viie miljonini. Ettevõtte müügimahud ja käibenumbrid on aastaid olnud tõusutrendis.
„Edu on toonud ambitsioonikate sihtide seadmine ning nende suunas liikumine julgete sammudega. Lisaks vilgas valmisolek muutuvate oludega kohanemiseks ja tekkivate võimaluste ärakasutamiseks. Barruse tugevusteks on meie inimesed, ligipääs sihtturgudele ning paindlikkus kombinatsioonis mastaabiga,“ loetles Barrus AS juhatuse liige Jürgen Ainsalu.
Barrus on investeerinud keskmiselt viis miljonit eurot aastas, eelkõige tootmisefektiivsuse, tootmismahu ja lisandväärtuse kasvu, aga ka infrastruktuuri. Tänavusteks investeeringuteks on 2 miljonit eurot taristusse, poolteist miljonit uude liimpressiosakonda, pool miljonit saetööstuse efektiivsuse tõstmiseks ja miljon kuivatitesse ja katlamajandusse. „Järgmisel aastal võtame investeeringutega hoogu maha, et keskenduda ettevõtte protsesside ja organisatsiooni arendamisele,“ märkis Ainsalu.
Pea 70% ettevõtte toodangust läheb Eestist välja, peamised ekspordisuunad on Põhjamaad, Kesk-Euroopa ja Jaapan, koostööpartneriteks regioonide suuremad tööstusettevõtted. Mullu loodi Taanis turustamisega tegelev tütarettevõte Barrus Denmark. Käesoleva aasta maikuus omandasid Skandinaavia investorid Barruse enamusosaluse, enam kui 51% kontrollosalus läks taanlase Peter Jeini perekonnale. Ainsalu sõnul see ettevõtte igapäevategevuses muutusi kaasa ei too.
Lähiaastate plaanid on seotud peamise sihtturu, Skandinaaviaga. „Koostöö klientidega käib reeglina aastaste kokkulepete alusel, 2018.aastaks müügiläbirääkimised käivad. Käesolevaks aastaks prognoosib 42 miljoni euro suurust käivet,“ märkis ta.
Hetkel kuum
Euroopa suurim puidugraanulitootja kolmandal kohal
Edetabeli kolmandat kohta hoiab ka mullu samal positsioonil olnud Euroopa üks suurim puidugraanulite tootja, AS Graanul Invest. Ehkki osa tootmispotentsiaalist jäi 2016.aastal kasutamata, kasvasid nii ettevõtte tootmismahud kui kasum. Tootmismaht kasvas 18% - 1,85 miljoni tonnini, ent jäi turuseisu tõttu oodatust madalamaks. Paaril kuul piirati kõigis tehastes tootmisvõimsust. Graanul Invest lõpetas möödunud aasta 286 miljoni eurose käibega (kasv 18%), kasumit teeniti 33,6 miljonit eurot. Müügimahust 95% läks ekspordiks: Suurbritanniasse, Taani, Rootsi, Hollandisse, Itaaliasse. Elektrienergia müügikäive oli 34,6 miljoni eurot, grupist välja müüdi 20,4 miljonit euro eest.
„Küttegraanulite turg oli 2016.aastal seisakus. Käesoleva ja järgmise aasta eesmärk on keerulises turuolukorras võimalikult efektiivselt toimetada, mingeid ülisuuri sihte meil pole. Sellel aastal on meil pelletitootmise potentsiaal 10-15% ulatuses kasutamata - selle tahaks ära kasutada. Suures osas on potentsiaal realiseerimata jäänud tänu äärmiselt keerulistele oludele metsa ülestöötamisel. Talve sisuliselt ei olnud ja aasta on olnud väga vihmane. Pelleti hinnad liiguvad aasta lõikes küllaltki palju olenevalt turuolukorrast, seega on tänavust käibenumbrit raske ennustada,“ nentis ettevõtte suuromanik Raul Kirjanen.
Graanul Invest on viimaseil aastail teinud mahukaid investeeringuid: 2015. aastal 154 miljonit eurot, mullu üle 40 miljoni euro. 2016. aasta suvel valmis Imavere koostootmisjaam, mille tootmisvõimsus kasvas 100 000 tonnilt 350 000 tonnini aastas. Möödunud aasta tootmisvõimsus oli 205 000 tonni. Tänavu lõpetati Osula koostootmisjaama ehitus Osula gaanulitehase kõrvale, laiendusena ehitati uued lintkuivatid. Koguinvesteering koostootmisjaama ja kuivatite ehitamiseks oli üle 28 miljoni euro.
Möödunud aastal omandas ettevõte osaluse Belgia energiaettevõttes Langerlo nv, mille peamine vara, kivisöel töötav elektrijaam, vajanuks puidugraanulitele üleminekuks ulauslikku ümberehitust. Esialgsed plaanid luhtusid, kuna Belgia riiklik toetus projektile jäi saamata. Kirjaneni sõnul Belgia projekti arendamisega praegu aktiivselt ei tegeleta. „Tänavune investeeringumaht tuleb suhtelist väike – paarkümmend miljonit eurot, kuna aasta alguses olid turud keerulises seisus ja olime ettevaatlikud. Projekte, millesse panustada, on palju, aga räägime siis, kui asjad tehtud,“ jäi Kirjanen plaanide osas napisõnaliseks. Jätkusuutliku kasvu leidmiseks vaadatakse turul ringi igas suunas: Aasia turg, puidukeemia, ülevõtmised, energialahendused Euroopas. Kirjanen peab Graanul Investi tugevuseks turul häid logistilisi lahendusi ja efektiivset tootmist, tänu millele suudetakse konkureerida ka keerulistes majandusoludes.
Tea Taruste
kaasautor
Seotud lood
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele