Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes Eesti metsanduse arengukava aastani 2020.
- Keskkonnakomisjon analüüsib metsanduse arengukava täitmist Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul lähtutakse metsanduse arengukava täitmise viimase viie aasta aruande analüüsimisel senise tegutsemise tasakaalustatud ja läbimõeldud hindamisest.
„Metsanduspoliitika ei tohi lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahtudest vaid ka ökoloogilisest ja sotsiaalsest väärtusest, Eesti mets on osa meie vaimsest olemisest, meie loost ja identiteedist,“ ütles Vakra. Ta märkis, et pea pool Eesti metsast on riigi ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata. „Ja tuleb aru saada, et selle metsa omanikuks on kõik Eestimaa kodanikud ja meil kõigil on mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus selle tuleviku osas kaasa rääkida,“ rõhutas Vakra.
Keskkonnakomisjoni tänasel istungil saadakse ülevaade metsanduse arengukavas 2020 seatud eesmärkide täitmisest, et tagada jätkusuutlik metsamajandus läbi metsade elujõulisuse säilimise, et oleks arvestatud selle tootlikkuse kõrval ka mitmekesisus ja loodushoid.
Eesti metsade pindala ja tagavara on aastakümneid suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008-2016 meie metsa tagavara kaheksa aastaga kasvanud 10 protsendi võrra. Looduskaitse osas on range kaitse alla võetud 12 protsenti. Sellega soovitakse tagada kõikides metsatüüpides, kaasa arvatud laane ja salumetsades eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks. Kokku on veerand ehk 24,6 protsenti meie metsamaast hoitud erinevate kaitserežiimidega, millest 12 protsenti range kaitse all ja 12,4 protsenti leebema kaitserežiimiga.
Kokkuvõtted näitavad, et investeeringuid metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades, erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida, on madalam. See võib kaasa tuua erametsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemise.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruande analüüsimisele on kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler, asekantsler Marku Lamp ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
Seotud lood
Konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“ rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler puidutöösturitele, et ministeeriumi eesmärgiks on stabiilse majandus- ja looduskeskkonna säilitamine ja ministeeriumil ei ole plaanis lähiajal metsaseaduse regulatsioone muuta.
Ruumelementidest hoonete tootja Harmet OÜ avas möödunud reedel Harku vallas 23 000-ruutmeetrise tootmishoone, millesse investeeriti 12,5 miljonit eurot.
Eile kogunes üle 130 puidutöösturi Tallinnas, et maha pidada esimene sektoripõhine konverents „Puidutööstuse Äriplaan 2018“. Konverentsi korraldas Äripäeva teemaveeb põllumajandus.ee.
Esimest korda Äripäeva Rikaste TOPi etteotsa jõudnud Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen tõdeb, et raha ei võrdu õnnega ning kirjeldab, millise valusa, kuid õpetliku vea sel aastal juhina tegi.
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele