Tarmo Tamm: maaelu toetamine oli ühine ja osapooli kaasav otsus

Maaeluminister selgitas, et möödunud aasta novembris ametisse astunud valitsuse eesmärk oli põllumajandust eriti raskel ajal toetada ning see oli koalitsioonipartnerite ühine nägemus. „Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördusid loodava koalitsiooni poole palvetega maksta üleminekutoetusi täies mahus, anda kriisiabi piimakarja- ja seakasvatussektorile ning toetada tõuaretamist. Mul on siiralt hea meel, et uus valitsus pööras näo viimaks põllumehe poole,“ ütles Tamm ning rõhutas, et alates 2014. aastast vähenes Eestis kahe aasta jooksul sigade arv pea 100 000 looma võrra ning valitsus ei saanud kõrvaltvaatajaks jääda.

Aretustoetuse taotlemise ja maksmise tingimused võeti vastu maaeluministri määrusega. Seda, kuidas aretustoetust makstakse, ei arutatud valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel. „Selleks, et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad, viidi maaeluministeeriumis eelmisel sügisel läbi kaks kaasamisüritust, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud,“ rõhutas Tamm.

Toetust sai kriteeriumitele vastanud aretusühing – Eesti Tõusigade Aretusühistu, sest aretustoetuse taotlejaks ei saa olla seakasvatajad. „Kõigil seakasvatajatel, kelle loomad vastavad aretusprogrammis ettenähtud tingimustele, on võimalus astuda aretusühingu liikmeks,“ selgitas minister, kes lisas, et tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise teenuse osutamiseks on toetust aretusühingutele makstud 2004. aastast.