Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestile antakse Euroopa Liidu põllumajandusfondidest 1,34 miljonit eurot, et aidata põllumajandustootjaid, kes seisid sügisel silmitsi erakordsete vihmasadudega, teatas komisjon. Riik võib maksta omalt poolt sama palju lisaks.

Lisaks äärmuslikele ilmastikuoludele saagikoristuse ajal muutis varane talve algus, mis tõi kaasa lume ja madala õhutemperatuuri, külvitingimused erakordselt ebasoodsaks. Seepärast jäi suur osa käimas ja eelolevast talvekülvist tegemata. Seetõttu saamata jääv tulu põhjustab kannatanud piirkondades tegutsevatele põllumajandustootjatele erakordselt suurt kahju, märkis komisjon.

Komisjoni teade tuli liikmesriikidele üllatusena, sest Komisjon pidi erakorralise toetuse eelnõud liikmesriikidele tutvustama homme toimuval komitee istungil. "Komitees toimub esmane arutelu, pärast mida on võimalik anda detailsemaid kommentaare eelnõu sisu, sealhulgas rahalise mahu kohta. Eelnõu on plaanis komitees heaks kiita jaanuaris," jäi maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban napisõnaliseks.

Ühtekokku andis komisjon Balti riikidele ja Soomele 15 miljonit eurot. Komisjoni Leedu esindus teatas kolmapäeval, et 9,2 miljonit sellest läks Leedu põllumeestele.

Eesti küsis lisatoetuste maksmise luba oktoobri lõpus. Kui tavaliselt on septembri keskpaigaks põllusaadused kogutud 90 protsendilt põllumaadelt, siis tänavu oli see vaid 57 protsenti. Saak on olnud küll hea, aga see ähvardab põllule jääda. Eriti kehv oli seis oakasvatajatel, kes jõudsid septembri keskpaigaks saaki koristada vaid 4 protsendilt põllumaalt. Tänavune viljasaak on ka oluliselt niiskem kui tavalisem. Selle põhjuseks on tavapärasest kolmandiku võrra rohkem sademeid.

Kuna suvine saak kipub põllule jääma, on keeruline ka talivilja mahapanek, mis tähendab omakorda, et ohtu satub põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuete täitmine, millele Eesti samuti erandit küsis.