Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsataimede kättesaadavus on paranemas
Eesti Metsameistri juhi Taavi Lellepi sõnul võttis mullu vähemalt 14 metsandusettevõtet plaani rajada istandus metsataimede kasvatamiseks ning tänavu on neid lisandunud veelgi. Eesti Metsameister plaanib lähiaastail investeerida üle kahe miljoni euro oma Tartumaal asuvasse istandusse ning jõuda viie aasta jooksul turuliidri Forestplanteri tootmisega võrreldavate mahtudeni.
"Usun küll, et asjad on muutumas. Praegu on ju nii, metsameestelgi on raske enda tarbeks taimi kätte saada. Meie teeme sel aastal ettevalmistusi ja kevadel paneme taimed kasvama. Esimese kahe aasta plaan on jõuda 1-2 miljoni istikuni ning viie aasta eesmärk 3,5-4 miljoni istikuni," rääkis Lellep ja lisas, et konkurents istikuturul on väga tervitatav: "Eesti on metsariik ja ma ei näe põhjust, miks me ei peaks suutma ise oma metsade tarbeks puutaimi toota. Meil konkurentsihirmu pole, oleme erametsaomanike hulgas populaarsed ning saame ise turuosa juurde luua, inimesi teavitades ja neile ka teenust pakkudes," on Lellep optimistlik.
Erametsaomanike, eriti eraisikutest omanike, hulgas pole metsauuendus veel populaarne. Põhjuseks vähene teadlikkus, ajakulu, toetuste taotlemise keerukus, taimede kehv kättesaadavus, aga ka madalad toetusmäärad. Vaid 28% erametsaomanikest on keskkonnaameti andmeil metsauuenduse ette võtnud, enamus neist ettevõtted - arenguruumi on tublisti.
"Seda trendi soovime oma tegevusega kindlasti muuta, sest vastasel juhul kasvab meil üles hulk väheväärtuslikku lehtpuumetsa. Näemegi oma peamiste klientidena erametsaomanikke, kel praegu nt kuuseistikuid keeruline kätte saada," rääkis Lellep. Eesti Metsameister teeb koostööd metsaseltsidega, et suunata omanikke metsakultuuri rajama ning näebki oma peamiste klientidega eraomanikku. "Pakume täisteenust ja pakume raiejärgset istutamist koos edasise hooldusega. Anname nõu ja soovitusi kasvukohatüübist lähtuvalt. Istutusteenus ei pea aga sugugi olema seotud raiega, saab ka lihtsalt nõu ja infot, nii tööde tegemise kui toetuste taotlemise kohta," lisas ta.
Lellepi arvates võiks metsauuendus olla erametsaomanike hulgas kaks korda populaarsem. Kui praegu soovib Eesti Metsameistri klientidest vaid 15% istutusteenust, siis eesmärk on saavutada paari aastaga olukord, kus kolmandik eraomanikest otsustaks metsa uuendamise kasuks.
Kommentaar:
Turg on praegu tõusuteel
Forestplanter on viimastel aastatel investeerinud puukooli üle 3 miljoni euro. Tootmismahuks oleme saavutanud hetkel 6 miljonit taime. Turg on praegu tõusuteel, aga on olnud aegu, kus taimetootjad on pidanud taimi hävitama, kuna polnud piisavalt ostjaid. Järgmise aasta tootmismahuks plaanime samuti 6 miljonit metsataime, peamiselt kuuske ja mändi, kase osakaal on umbes 10%. Nõudluse kasvu arvestades on meil suhteliselt lihtne laiendada tootmist kuni 10 miljoni taimeni aastas. Meil on selleks kõik tingimused olemas: 7000 m2 kasvuhooneid, 900 m2 külmhooneid, puitumisplatsid, kastid, raamid.
Metsataimede tootmisharu eripära on, et pärast investeerimisotsuse tegemist peale ehitamist ja esimest külvi müügini parimal juhul 3-4 aastat. Meie toodangust läheb lõviosa pikaajalistele klientidele tellimuslepingute alusel. Jaeturul tegutsemine poleks meie mahtude juures otstarbekas.
Metsaühistud on teinud väga tänuväärset tööd väikeste erametsade omanikke liites ja neid metsa uuendustöödel aidates. Nende kaudu saavad omanikud infot ja kindlustunde tehingute sõlmimisel. Seni oleme suutnud kõikidele klientide soovidele vastu tulla.
Minu arvates on Eesti mets juba praegu tugev ja jätkusuutlik. RMK istutab riigimetsa iga langetatud puu asemele uue ja tore on näha, et sama trend on viimastel aastatel ka erametsas.
Mait LaidveeForestplanter OÜ juhatuse liige
Eesti Metsaseltsi juhatuse esimehe ja Maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse sõnul on RMK lageraielankide metsastamisel majanduslikult väärtuslike puuliikidega nagu kuusk, mänd ja ka arukask optimaalse mahu saavutanud. "Osa raiesmikke tulebki jätta looduslikule uuendamisele, metsataimede istutamine pole eesmärk omaette. Ka siis, kui inimene metsakultuuri rajab, lisandub sinna vähem või rohkem mitme puuliigi eksemplare - tegemist on meil valdavalt poollooduslike metsadega," selgitas Tullus.
Veerandsaja aasta eest, kui metsamaad taas erakätesse läksid, püüti sellega raha teenida ja metsa uuendamisele eriti tähelepanu ei pööratud. Tasapisi on metsauuenduse maht kasvanud, ent Tulluse hinnangul pole metsakultuuride osakaal erametsa lageraielankidest veel kaugeltki optimumi saavutanud. "Kui tahame tulevikus korralikku kuuse- ja männimetsa saada, mis ehituspalki ja saematerjali annaks, tuleb märksa enam okaspuu metsakultuure rajada," kinnitas ta.
Istutusmaterjali nappus on ehk üks põhjus, miks uut metsa piisavalt kasvama pole pandud. Tulluse arvates on üheks põhjuseks see, et erataimlate omanikud ei taha liigset riski võtta, kuna ei saa kindlad olla, kas toodang ka tarbija leiab. Puutaime kasvatamine on ju pikk protsess, männitaime kasvatatakse 1-2 aastat, kuuske 2-3 aastat. "Erametsades kultiveeritakse enim kuuske, RMK on asunud järjest rohkem mändi kultiveerima, mis on meie muutuvates kliimatingimustes vastupidavam. Üldine ennustus on, et Eesti kliima läheb niiskemaks, aga mänd peab paremini vastu nii liigniiskusele kui ka põuale ja tormituultele. Mänd on pika elueaga puuliik ja sobib hästi, kui tahame ka teise raieringi tugevaid puid jätta. Meie viljakatel metsamuldadel kasvab hästi ka arukask," rääkis professor.
"Õnneks erametsa lageraielankide teadlik metsastamine kasvab. Mets ei saa otsa, kõik raiesmikud uuenevad, iseasi, kas kasvava metsa kvaliteet omanikku rahuldab. Pigem on meie ühiskonnas probleem selles, et noort puud ei armastata, öeldakse, et see on võsa ning unustatakse, et ka 100aastane puu oli kunagi väike," tõdes Tullus.
hea teada:
Kui palju metsataimi ja kui tihedalt peab ühele hektarile istutama?
Kuuse- ja kasetaimede istutamisel pannakse keskmiselt 2000 taime hektarile, 2,5 m reavahe ja 2 m taimede vahe. Männitaimede istutamisel pannakse keskmiselt 4000 taime hektarile, 2 m reavahe ja 1,2 m taimede vahe.
Kui palju seemneid kulub hektari metsa külvamiseks?
Metsa külvamist kasutatakse männi ja vähesel määral ka kase kultiveerimisel. Männi käsitsi külvamisel on külvinorm 0,6-0,8 kg/ha kohta, mehhaniseeritud külvil, sõltuvalt kasutatavast agregaadist 0,3-1 kg/ha kohta. Kase külvinormiks käsitsi külvil on 2-3 kg/ha kohta.
Kui palju peaks seemneid ostma, et kasvatada 10 000 kuuse-, männi- või kasetaime?
Männi seemet kulub ribakülvil 1,5-2 g jooksva meetri kohta ja männiseemikuid saab 2 aasta pärast 60-80 tk külvirea meetrilt, seega peaks ostma ca 250 g seemet. Kuuse seemet kulub ribakülvil 1,8-2,5 g jooksvale meetrile ja kuuseseemikuid saab 2 aasta pärast 60-100 tk külvirea meetrilt, seega peaks ostma ca 250 g seemet. Kase seemet kulub hajalikülvina 1-2 g seemet ruutmeetrile ja kaseseemikuid saab 100-150 tk ruutmeetrilt, seega peaks ostma ca 200 g seemet.
Allikas: RMK
RMK toodab metsataimi oma puukoolides ning kui varem on taimi müüdud ka lepingupartneritele väljapoole, siis edaspidi jäävad istikud vaid enda tarbeks. RMK on aasta-aastalt lepinguid ära lõpetanud ja uusi enam ei sõlmita.
"Järgmisel aastal lõpeb üks pikaajaline leping ja rohkem meil eralepinguid ei ole. RMK taimetootmise maht on ligi 22 miljonit istikut aastas ja kuna jätkuvald lisandub võsastunud riigimetsamaid, suuname kogu mahu jäätmaade metsastamise," rääkis RMK taimla- ja seemnemajandusosakond juhataja Esko Krinal. "Varume ja hoiame ka seemneid kogu Eesti vajadusest lähtubvalt. 2013.aasta oli hea kuuseseemne aasta, varusime üle 10 aasta vajaduse. Männiseemne varu on 5-6 aastaks," lisas ta.
Hetkel kuum
Krinal usub, et kui metsaomanike teadlikkus ja jõukus kasvavad, edeneb ka metsauuendamine: "Trend on õige, metsauuendamise mahud suurenevad aasta-aastalt ja küllap ka taimetootmine järele jõuab."
Hübriidhaab uurimise all
Eestis alustati hübriidhaava istandike rajamist 1999. aastal ja 2005. aastaks oli rajatud ligi 700 ha istandusi. 2004. aastal andis keskkonnaminister loa kasvatada hübriidhaaba Eestis metsapuuna. Tegemist on kiiresti kasvava, tuluka puuga, ent ometi pole ta metsanduses veel kanda kinnitanud.
Eesti Maaülikooli metsateadlased on rajanud püsikatsealad, kus uuritakse hübriidhaava sobivust meie oludes.
"Meil on väike töörühm, kes üle kümne aasta tegelenud hübriidhaavaga. Eesti metsad on poollooduslikud, meil nn puupõlde ei ole. Kui aga vaadata arenguid maailma metsanduses, siis inimkond kasvab, puitu on vaja ja olukorras, kus üha enam võetakse metsi range kaitse alla, peavad inimesed oma tarbeks puidu kuskilt saama, olgu siis paberiks või taastuvenergiaks," arutles Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees ja Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus.
Maailmas suureneb järjest enam plantatsiooniline metsandus; intensiivne puidukasvatamine liigub lõunamaadest üha enam põhja poole. Maaülikooli teadurid jälgivad hübriidhaava kasvu, mulluviljakusega toimuvat ja istandike elurikkust ning senised vaatlused näitavad, et puu võib tõesti kiiresti kasvada, ei vaja väetisi ega seenhaiguste või putukatõrjet. "Teadlastel peavad olema lahendused tulevikuks. Kui tahame edaspidigi kasutada puitu - paberist puitmajadeni, ning paneme üha rohkem metsi range kaitse alla, tuleb puitu muudel aladel intensiivselt toota," märkis Tullus.
Eesti Metsameister, kes tuleval kevadel oma rajatavasse istandusse peamiselt männi- ja kuusetaimed kasvama paneb, esialgu hübriidhaavaga ei katseta. "Praktikat selle puu kasvatamisel Eestis veel pole, aga ei välista, et edaspidi proovime. Meil on viie aasta arengukava tehtud, aga oleme avatud ka uuetele tehnnologiatele ning teeme koostööd Maaülikooliga. Kindlasti võtame tulevikus midagi innovaatilist ette," lubas Eesti Metsameistri juht Taavi Lellep.
Tea Taruste
kaasautor
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele