• 15.02.18, 16:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Selgusid Läänemere ja Peipsi järve kalapüügi võimalused 2018. aastaks

Valitsus kinnitas tänasel istungil kutselise kalapüügi võimalused 2018. aastaks nii Läänemerele kui ka Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvele vastavalt Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus ja Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitule.
Selgusid Läänemere ja Peipsi järve kalapüügi võimalused 2018. aastaks
  • Selgusid Läänemere ja Peipsi järve kalapüügi võimalused 2018. aastaks
  • Foto: Postimees/Scanpix
„Läänemere avaosas on räimevarud suurenenud, samuti on parem seis kiluga, seega saab neid kalu tänavu ka rohkem püüda. Liivi lahe räime ja Läänemere tursaga peab aga tagasihoidlikumalt läbi ajama. Ka Peipsil saab mõningaid liike püüda rohkem kui eelmisel aastal ning eriti olulisena saab üle kümne aasta taaskord tinti püüda,“ kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler.
Võrreldes 2017. aastaga suureneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 3336 tonni, Liivi lahes väheneb 943 tonni võrra. Kilu püügivõimalus suureneb 151 tonni võrra. Tursa püügivõimalused vähenevad 56 tonni võrra. Kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel.Kokkuleppel kaluritega saavad 2018. aastal Liivi lahel veidi rohkem räime püüda rannakalurid ja Läänemere avaosas traallaevad. Kuni käesoleva aastani oli Liivi lahe rannapüüdjatele ette nähtud 46% ja Läänemere avaosa rannapüüdjatele 11,35% piirkonnale kehtestatud räimepüügi mahust. 2018. aastal on need arvud vastavalt 48,85% ja 10,9%.Võrreldes eelmise aastaga suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kehtestatavad püügivõimalused 579 tonni võrra. Ahvena kvoot suureneb 80 tonni ja latika kvoot 75 tonni võrra. Ka rääbist saab püüda 355 tonni rohkem kui 2017. aastal. Samuti on üle kümne aasta võimalik Peipsi järvel taas tinti püüda. Koha ja haugi püügivõimalused vähenevad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele