SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada riigi kohustuste täitmiseks olulisi keskkonnaprojekte kokku 9 175 920 euroga. Suurima toetussumma saab metsanduse programm, kust seitsmele projektile eraldati üle 3 miljoni euro.

- Toetust jagatakse ka rahvusparkide külastuskorralduslike materjalide koostamiseks.
- Foto: Postimees/Scanpix
„Metsanduse areng on üks Keskkonnaministeeriumi prioriteete, mistõttu saab see valdkond ka enim toetust. Raha saavad erinevad projektid, alates metsanduse arengukava koostamisest kuni uluki- ja metsamulla uuringuteni. Samuti toetame voorust 2,6 miljoni euroga SA Erametsakeskus tegevust,“ selgitas KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Siim Kiisler valdkonna olulisust.
KIKi nõukogu otsustas 13. märtsi koosolekul toetada riigi kohustuste täitmiseks 47 olulist keskkonnaprojekti üheksas valdkonnas.
Enim projekte rahastatakse veemajanduse programmist. Üheksat projekti toetatakse kokku 1,2 miljoni euroga. Atmosfääriõhu kaitse valdkond saab samuti kuue projekti elluviimiseks ligi 1,4 miljoni eurot. Looduskaitselisteks töödeks eraldab riik 1,6 miljoni eurot, mis jaguneb viie projekti vahel. Kõiki rahastuse saanud projekte näeb
KIKi kodulehelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks juba tehtud otsusele ootab sellel aastal jagamist veel 14,7 miljonit eurot avatud vooru kaudu, nende otsusteni jõutakse juuni teises pooles. Avatud taotlusvooru laekus 749 taotlust kokku 28,6 miljoni euro ulatuses.
TASUB TEADA
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud enam kui 20 tuhandet keskkonnaprojekti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.