Teraviljafoorum: tootmise digitaliseerimine aitab tõsta sektori efektiivsust

„Meie põldudel kasutatakse väga kaasaegseid masinaid, kuid kahjuks ei kasutata täiel määral ära nende masinate poolt pakutavaid võimalusi. Kitsaskohtadeks on erinevate masinate ja programmide omavaheline ühilduvus ning piiratud võimekus tootmises loodud rikkaliku andmestiku kasutamisel. Samas on ainuüksi viimased vihmased sügised näidanud, kui oluliseks muutub tegevuse täpne planeerimine,“ selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul muutub digitaliseerimine ja täppisviljelus üha olulisemaks ka keskkonnahoiu seisukohalt. Põllumehed seisavad tootmise korraldamisel silmitsi väga komplekssete otsustega. Digitaalsed lahendused aitavad jõuda ressursse, muldasid ja keskkonda laiemalt säästva täppisviljeluseni, mille potentsiaal avaldub läbi mulla-, väetamis-, taimekaitse-, ilma- ja saagiandmete integreerimise. Digitaliseerimise eelduseks on nii riiklikes kui eraandmebaasides sisalduvate andmete kättesaadavuse, liikuvuse ja kasutusmugavuse parandamine. Foorumiga soovime tõsta ka ettevõtjate teadlikkust olemasolevatest võimalustest ning ergutada nende laialdast kasutuselevõttu.

Eesti teraviljasektor on alates Euroopa Liiduga liitumisest jõudsalt arenenud. PRIA andmetel oli 2017. aastal Eestis 4770 teraviljakasvatajat. Rohkem kui 100 hektaril kasvatati teravilja 894 ettevõttes, kelle kasutuses oli ligi 80% teravilja kogupinnast.

2017. aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 330 700 ha, kaunvilja 65 500 ha ning rapsi- ja rüpsi kokku 73 800 ha. Teravilja pind on aastaga vähenenud ligi 6%, kaunviljade ning rapsi pind suurenenud aga vastavalt 18% ja 5%. Möödunud aastal ulatus teravilja kogusaak 1,3 miljoni tonnini, kaunvilja saak 75,3 tuhande tonnini ja rapsi saak 165,3 tuhande tonnini. Teravilja keskmine saagikus ulatus mullu 3967 kg/ha, mis on viimase viie aasta keskmisest saagikusest 11% kõrgem. Kaunvilja keskmine saagikus jäi aga viie aasta keskmisele 44% alla ulatudes mullu vaid 1149 kg/ha. Rapsi saagikus oli 2240 kg/ha, mida on viie aasta võrdluses ligi 6% rohkem. Möödunud aasta vihmased ilmad muutsid saagikoristuse väga keeruliseks ja kulukaks, kannatas ka saagi kvaliteet. Teravilja kokkuostuhinnad on alates 2012. aastast olnud üldiselt langustrendis.