VTA peatas Tallinna Keskturul tundmatu päritoluga liha müügi

„Selline skeemitamine on ebaaus eelkõige tarbija suhtes, kes ostab heauskselt ohutut ja kvaliteetset kaupa, kuigi sellise liha puhul ei saa kindel olla kummaski omaduses. Loomulikult on see ebaaus kõikide nende loomakasvatajate ja liha väärindajate suhtes, kes õiguskuulekatena täidavad kõiki nõudeid alates loomade pidamisest kuni lihana turule jõudmiseni,“ ütles Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar.

Veterinaar- ja Toiduamet jälgib sel aastal erilise tähelepanuga turgudel müüdava liha ja ka muude toidukaupade päritolu ja selle tõendatavust. Veterinaar- ja Toiduamet on tänulik igasuguste vihjete eest, mis aitaksid edaspidigi selliseid ettevõtmisi peatada.

Turuleviidava toidu osas kehtib üldine põhimõte, et toit peab olema inimese tervisele ohutu ja vastama nõuetele. Liha puhul tähendab see seda, et loomad, kellelt liha pärineb, peavad olema peetud kõikide kehtivate nõuete kohaselt ning tapetud tegevusloaga tapamajas.

Lubatud on loomade tapmine isiklikuks tarbeks, kuid ka oma tarbeks veist tappes tuleb Veterinaar- ja Toiduametit teavitada ja loomaarst peab looma üle vaatama.

Loomade tapmine põllumajandusettevõttes peab toimuma kooskõlas nõuete ja lihatootmise toiduhügieeni eeskirjadega, st ettevõtted, kus tegeletakse loomade tapmisega, peavad omama vastavat tegevusluba. VTAd teavitades on lubatud väikeses koguses kodulindude ja jäneseliste ning kütitud ulukite käitlemine.

Kui eraisik tahab omakasvatud veise liha müüa, tuleb tal lasta loom tappa tegevusloaga tapamajas. Eestis on 29 tegevusloaga tapamaja, kus on võimalik veiseid tappa ja 20 tegevusloaga tapamaja lammaste tapmiseks.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.