13. aprillil tähistati Muugal künnipäeva. Künniteooriat kuulati Muuga raamatukogus, esimesed vaod künti Muuga PM põllul.

- Fotod: Muugal peeti künnipäeva
- Foto: Heino Laiapea
Künnipäevale oli kogunenud pea 60 noort – õpilased Laekvere Muuga koolist, Põlula koolist ja Roela koolist. Huviga kuulati Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilasi, kes tutvustasid kooli põllumajanduseriala õpivõimalusi.
Kohal oli ka Eesti tippkündja Raido Kunila oma võistlustraktori ja –adraga. Tema masinat said huvilised proovida, seda muidugi kogenud kündja juhendamisel.Laekvere kooli õpetaja kündis esimese vao. Oma künnioskust näitas ka Muuga kooli VIII klassi õpilane Andres Tamm, kes on osalenud kahe aasta jooksul neljal künnivõistlusel kümnekordse Eesti künnimeistri Raido Kunila juhendamisel.
RAHVAKALENDER
Künnipäev - 14. aprillKünnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks. Maagilised tegevused olid suunatud viljakuse saavutamisele: viidi koorem sõnnikut põllule, künti esimene vagu.
Et järgida künnipäeva traditsioone, siis lisaks kündmisele ja traktorisõidule, pandi noored ka sõnnikut laotama, ikka käsitsi, hargiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Künnipäeva aitasid korraldada tehnikafirmad Väderstad ja Taure. Suur tänu abi eest ka Vinni vallavalitsusele, Muuga raamatukogule ja Laekvere Muuga koolile ning Muuga PMle.
Heino Laiapea
Kaspar Järvala künniklubi
Künnipäev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.