Milline oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus aastal 2017?

27% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist moodustas 2017. aastal re-eksport ehk imporditud kaupade taasväljavedu. Eestis toodetud või töödeldud kaupade müük välisturgudele edenes vahenduskaupade ekspordist oluliselt paremini: aastaga kasvas Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu 12%, ulatudes detsembri lõpuks hinnanguliselt 868 miljoni euroni, seda pärast kahte eelnevat langusaastat.

Vankumatult hoidis kolmandat järjestikkust aastat peamise ekspordiartikli positsiooni nisu. Neljandik kogu 2017. aasta eksporditulust tuligi kolme põllumajandussaaduse – nisu, toorpiima ja odra väljaveost. Enim imporditi toidukaupadest toidulisandeid, röstitud kohvi ja kastmeid. Töötlemata kaupade osakaal ekspordis oli sarnaselt eelnevatele aastatele 37%. Kui ekspordi puhul oli tegemist valdavas osas välismaistele tööstustele müüdava toorainega, siis töötlemata kaupade impordis (23%) domineerisid lõpptarbijatele suunatud kaubad.

Peamised sihtturud 2017. aastal olid naaberriigid Soome, Läti ja Leedu. Kaupade müügist nendele kolmele turule saadi kokku 53% kogu eksporditulust ehk enam kui ülejäänud eksportturgudelt kokku. Importturgude jaotus oli oluliselt mitmekesisem. Viiest peamisest imporditavate kaupade päritoluriigist – Leedust, Soomest, Saksamaalt, Poolast ja Lätist – imporditi kokku 512 miljoni euro väärtuses toidukaupu, mis moodustas 35% kogu impordist.

Ekspordi kasv oli laiapõhjaline, ent suurim aastane kasv toimus siiski hariliku nisu (+31 miljonit eurot) ja toorpiima (+25,3 miljonit eurot) kui kahe peamise ekspordiartikli ekspordikäibes, seda vaatamata eelnevate aastate kõrgele võrdlusbaasile. Aasta keskmise hinnaga 153 EUR/kg eksporditud nisu väljaveo hoogustumine tugines peaasjalikult väljaveo mahtude suurenemisel. Import suurenes 2016. aastaga võrreldes enim mujal nimetamata toiduainete (+14,7 miljonit eurot) ja sealiha (6,1 miljonit eurot) puhul. Toorpiima liikus 2017. aastal varasemast oluliselt enam (+6,8 miljonit eurot) ka vastassuunas. Kui toorpiima ekspordi kasvumootoriks oli ennekõike kõrgem keskmine kokkuostuhind (33,3 EUR/kg), siis toorpiima importi vedas kasvanud nõudlus.

Riikide lõikes kasvas eksport enim Saudi Araabiasse (+27,4 miljonit eurot), Soome (+24,7 miljonit eurot) ja Lätti (+21,1 miljonit eurot). Saudi Araabia ja Soome puhul toimus suurim elavnemine teravilja ekspordis, Läti puhul vedas kasvu toorpiim. Lätiga toimus üleüldine kaubavahetuse hoogustumine – ka import suurenes aastases võrdluses enim just Lätist (+23,7 miljonit eurot), kust toodigi suuremas mahus peamiselt töötlemata piima. Lätile järgnesid impordikäibe kasvu poolest Poola (+21,1 miljonit eurot) ja Saksamaa (+20 miljonit eurot), kust osteti eelneva aastaga võrreldes enam vastavalt sealiha ja kaubagruppi „mujal nimetamata toiduaineid“ kuuluvaid tooteid.

Negatiivses suuna liikus kuivatatud herneste (-11,7 miljonit eurot), tapaloomaks mõeldud eluslehmade (-6,1 miljonit eurot) ja soolatud idalõhe (-4,6 miljonit eurot) eksport. Kuivatatud herneste ekspordi vähenemise taga oli India turu äralangemine. Lehmade eksport kahanes enim Poola ja lõhe väljavedu Saksamaale. Import kahanes suurimas mahus erinevate jookide, peamiselt Suurbritanniast toodavate viskide (-31 miljonit eurot) lõikes.

Import kahaneski enim viskide lähteriigist, Suurbritanniast (-27 miljonit eurot). Juba oluliselt väiksema langusega järgnesid Prantsusmaa (-5,1 miljonit eurot) ja USA (-4,9 miljonit eurot). Kõigi nimetatud turgude puhul oli impordi vähenemise peamiseks põhjuseks kange alkoholi sisseveo kahanemine. Eksport vähenes enim Saksamaale (-13,9 miljonit eurot), Indiasse (-9,7 miljonit eurot) ja Iraani -(8,6 miljonit eurot) ajendatuna peamiselt vastavalt nisu, herneste ja odra väljaveo vähenemisest nendesse riikidesse.

Marie AllikmaaMaaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist